Eksperiment oli lihtne: ta tegi endast portreepildi ja postitas selle populaarsele sotsiaalmeediasaidile Instagram. Huvitavaks läks asi aga siis, kui ta pildi sealt alla laadis ja uuesti üles laadis ning lõpuks 340 pildini ehk 339. koopiani jõudis.

Eesmärk oli uurida, kuidas sotsiaalmeediakeskkonnas toimetav tarkvara meie pilte kokku pakib, et need vähem ruumi võtaks, ja kui ruttu algne pilt märgatavalt koledamaks muutub, kui allalaaditud variante taas aina üles laadida.

Entremont kommenteerib: "Mulle on see projekt tähendusrikas mitmel eri tasandil. Alates meie digiandmete käsitlemisest, veebis või offlain, ja piltide tulvast üldse. Selleni, kuidas sotsiaalmeedia vääritikasutamine meie heaolutunnet ja välimust muudab (vastavalt trendidele). Ja kuni selleni, et kuidas pidevad jälitamine ja näotuvastus on juba sama levinud kui Hiinas."

Instagramis leitav eksperiment/kunstiprojekt kannab nime @facetinction | A (con)temporary portrait. Pealkiri mis sisaldab nii palju ingliskeelset sõnamängu, et seda ei peaks üritamagi tõlkida. Üritan siiski: @Näohukk | Pilt ei püsi.

Algne portreepilt:

Algne pilt pärast 80 korda alla- ja uuesti üleslaadimist:

Viimane, 340. variant