Eesti koroonakaart pandi kinni

 (39)
Eesti koroonakaart pandi kinni
Kuvatõmmis

Eesti koroonaviiruse olukorra kohta kõige kompaktsemat ja täiuslikumat infot andnud kaart pandi täna kinni, kuna selle looja ei usalda riigi antud andmeid ning väidab, et statistikas on segadus 30 varasematel päevadel võetud testi tulemustega. Uuendus kell 14:30: portaal on taas avatud, aga ikka eilse suure testitulemuste hüppega.

„Kuna me ei saa olla kindlad Terviseametist edastatud andmete täpsuses, otsustasime ajutiselt eemaldada võimalike ebatäpsustega graafikud,“ seisab portaali koroonakaart.ee lehel.

Viide sellele lahendusele on välja toodud lausa terviseameti veebi avalehel.

Segaduse põhjuseks on terviseameti eilne üleminek uuele statistika kogumise meetodile, mille käigus ilmusid ootamatult lagedale kümned varem statistikasse mitte kajastanud positiivsed testitulemused. Nii oli eile uute nakatunute arvu näit 138, mis on kolm-neli korda suurem näitaja kui viimase nädala jooksul tavaliselt.

Koroonakaart.ee projektijuht Keegan McBride teatas seepeale, ei lisa kaardile grammisi uusi andmeid enne, kui riik ehk terviseamet on valideerinud kõik senised andmed.

Täna hommikul olid keskkonnas veel seniste andmetega kaardid ja andmestikud üleval, keskpäeval kadusid aga needki. Peagi andis lehekülg aga lihtsalt veateadet.

McBridge selgitas sotsiaalmeedias, et kui ta lõi kokku tema keskkonnale laekunud riiklike testitulemuste andmed, siis jäid üle 30 testitulemust, mis pole seotud mitte ühegi kuupäevaga. Küll aga tekkis eile 40-protsendiline testitulemuste arvu hüpe.

Kuvatõmmis

Tervisemameti infosüsteeme haldava sotsisaalministeeriumi arendusüksuse TEHIK direktor katrin Reinhold ütles, et TEHIK teeb iga päev tööd selle nimel, et avalikkuseni jõuaksid korrektsed andmed ja kinnitas, et midagi kadunud ei ole.

"Vahe tekkis sellest, et mindi üle uuele aruandluse metoodikale. Laborist jõuavad tervise infosüsteemi tulemused ööpäevaringselt. TEHIK fikseerib avalikkusele kommunikeeritavad andmed iga päev kell 7 hommikul ja sellest tulenevalt võib ka mõningane andmete jaotus olla päevade lõikes erinev võrreldes varasemaga. Küll aga on koondnumbrid arvuliselt õiged," märkis ta.


Varasemalt laborid koondasid päeva andmed ja edastasid terviseametile, sellest ka mõningane ajaline viide. See tähendab, et varsemalt laekusid testitulemused ajaliselt veidi hiljem ja nii sai eilne lõpptulemus suurem, kuna selles sisaldusid nii selle päeva reaalaja andmed kui varasemate päevade omad.

Terviseamet on koroonaviiruse andmete kogumise osas pidanud muudatusi tegema mitu korda: kui jaanuari lõpus saavutas terviseameti labor esimesena võimekuse Covid-19 teste teha, piisas adekvaatse ülevaate saamiseks terviseameti labori kokkuvõtetest.

Kui võimekus koroonaviirust tuvastada tekkis ka haiglatele ja Synlabile, muutus sellest tulenevalt ka andmete kogumine keerulisemaks.

"Uues olukorras sai selgeks, et parima ja kiireima ülevaate annab terviseinfosüsteemi (TIS) kasutamine. Terviseinfosüsteemi laekuvad andmed saatekirjapõhiselt, mistõttu tekkis süsteemile üleminekul 26. märtsil nakatunute statistikas ka järsk hüpe – lisandus korraga 134 nakatunut," selgitas terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp.

Kingsepp kinnitas, et arvestades kasutatud metoodikat "on siiani avaldatud andmed Covid-19 testimise osas olnud usaldusväärsed, põhinedes laborite edastatud info kokkuvõtetel".

Koroonakaart.ee keskkonna lõi Eesti avaandmete kogukond. Veebirakendus sündis ülemöödunud nädalavahetusel Accelerate Estonia ja Garage48 korraldatud kriisihäkatonil ning sellele on praeguseks õla alla pannud MTÜ Open Knowledge Estonia.

MTÜ Open Knowledge Estonia on koostöövõrgustik, mis seisab avatud andmeteadmuse eest Eestis. Alates 2018. aastast viib ühendus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi projekti „Avaandmete kasutamise edendamine avalikus sektoris“.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!