Oluliselt täienesid Hiiu-, Saare-, Lääne-, Harju- ja Raplamaa fotokogud ning kogu Eesti merekaldajoon koos suuremate linnadega Lõuna-Eestis.

Maa-amet teostab igal aastal kaardiandmete uuendamiseks mõõdistuslende, mille käigus tehakse ka kaldaerofotosid.

Kaldaerofoto on lennukilt 500 kuni 3100 meetri kõrguselt kaldega (mitte otse ülevalt alla) tehtud foto, mis on geopositsioneeritud ehk seotud konkreetse asukohaga. Selliste siht on toetada kaardiandmete täpsustamist küljelt vaadatuna, mis aitab hilisemas töötluses objekte tuvastada. Pilte teeb fotorobot.

Aastati on pildistatud piirkonnad erinevad, kuna kordamööda lennatakse ühel aastal üle Eesti põhjapoolsest, teisel lõunapoolsest osast. Lisaks kaetakse igal aastal lendudega suuremad tiheasustusalad.

„2020. aasta värskeimad kaldaerofotod on valdavalt Eesti põhjaosast, kuid ka mujal asuvatest suurematest asulatest,“ märkis Maa-ameti fotogramm-meetria osakonna nõunik ja mõõdistuslendude tegija Mait Metsur. „Märtsis olid ilusad ilmad ja seetõttu saime esimest korda nii varakevadel aeropildistamist alustada. Kevade jooksul tegime aerofotosid Põhja-Eesti läänepoolsest alast, lõpetades Aegviidu-Paide-Võhma joonel, nüüd oleme alustanud Põhja-Eesti idapoolse osa jäädvustamist“.

Soodsate ilmastikuolude tõttu sai tänavu Lääne- ja Ida-Virumaa territoorium kaldaerofotode näol olulist täiendust, samuti Jõgevamaa.

Maa-amet teeb tänavu aerofotosid kogu Põhja-Eestist, alates väikesaartest Hiiumaal kuni Narvani, lõunasuunal piirdutakse Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonega, mis piltlikult jagab riigi Põhja- ja Lõuna-Eestiks.

Maa-amet kogub iga-aastaste aeromõõdistuslendudega riigile olulisi andmeid, mis võimaldavad ajakohastada Eesti topograafilisi kaarte ning ruumiandmete registrites ja kaarditeenustes sisalduvat teavet.

Maa-ameti fotolaos on 3,7 miljonit fotot. Enamik tänavuse aeromõõdistuslendude käigus pildistatud kaldaerofotosid on sinna juba lisatud. Jätkub Põhja-Eesti idapoolse osa mõõdistuslendude etapp, mis toob lähiajal fotosid lisaks.