ARVUSTUS | Life is Strange 2: Episode 1 – Roads – kehv jätk suurepärasele videomängusarjale

Life is Strange 2 oli asi, mida ma sel aastal pikisilmi ootasin ja seda tänu sellele, et eelnevad teosed – Life is Strange ja Life is Strange: Before the Storm – olid mu ootused üsna kõrgele ajanud.

Olgem ausad, selleks oli ka päris palju põhjust, sest varasemad teosed selles mänguseerias olid tõelised meistriteosed. Viis, kuidas lugu jutustati ja mängijateni toodi, oli lihtsalt suurepärane. Selliseid mänge ei ole tänapäeval just eriti palju, mis puudutavad/poevad su hinge, kirjutab ajaveeb M Kuubis.

Seetõttu sai samasugust meistriklassi oodatud ka uuelt teoselt nimega Life is Strange 2. Õnnetuseks aga ei küündi selle esimene episood isegi mitte poolde latti, mille varasemad teosed ette seadnud on.

Tegemist on ühe mittemidagiütleva teosega, mis jätab ikka ja jälle mulje, et loo autoril pole endalgi kõige vähematki aimu, millest täpselt ta meile siis nüüd ikkagi jutustada tahab.

Life is Strange 2 tutvustab meile vendi Seani ja Danieli, kelle elu kulgeb nagu nende vanustel noorukitel ikka. Sean on sisse võetud ühest tüdrukust ja valmistub Halloweeni peoks. Daniel aga tegeleb oma kostüümiga Halloweeni jaoks.

Õnnetuseks satub Daniel aga kokku naabermajas elava tülinorijaga ning Sean läheb oma väiksemat venda kaitsma. Sündmuskohale saabub ka üks trigger-happy politseinik, kes majast välja jooksva poiste isa silmagi pilgutamata maha laseb. Ärge muretsege, see pole selles mängus pooltki kõige napakam asi, mida näha ja kogeda saab.

Nii see lugu siis algab... Järgmisena asuvad Sean ja Daniel Mehhiko poole teele ning nüüd tuleb hoolikalt oma otsuseid ja tegemisi kaaluda, sest Daniel hoiab oma suuremal vennal, sinul siis, silma peal ja võtab sinust eeskuju.

Iseenesest on siis piisavalt põhja üheks suurepäraseks looks, õnnetuseks aga jääb kogu lugu kuidagi külmaks ja kaugeks. Suhetele ja seiklusele keskendumise asemel rõõmustatakse meid Donald Trumpiga ja tema lubatud müüriga Mehhiko piiri äärde.

Vähe sellest, sisuliselt peaaegu kõik, keda nad oma teekonnal kohtavad, on kõige pesuehtsamad rassistid, kes suurima heameelega lapsi jalahoobiga näkku kostitavad. Ilmselt rohkem polegi vaja selle mängu kohta miskit lisada, see selgitab juba piisavalt hästi, et mingit suurepärast lugu siit oodata ei tasu.

Õnneks võib vähemalt mängu tehnilise poolega rahule jääda. Siin ja seal on küll paar glitch'i, kuid otseselt katki midagi pole ning kõik töötab probleemideta. Mängu graafika on samuti jäänud samaks, aga sellise loopõhise asja puhul polegi vaja mingit elutruud pilti.

Varasemate teostega võrreldes jääb Life is Strange 2 ikka väga kaugele maha. Kuigi kahe venna suhete põhjal annaks teha ju ühe korraliku loo, siis siin ei ole osatud seda võimalust ära kasutada. Lugu on lihtsalt rämps ning sellegi olemasoleva jutustamisega ei ole eriti hästi hakkama saadud.

Kui võrrelda Seani Maxi või Chloega, siis Seani tegelaskuju ei suuda neile ligilähedalegi saada. Rääkides Maxist, siis tema huvi oli fotograafia ja see pildistamine oli osavalt mängu sisse sokutatud. Seani puhul on huvi aga joonistamine, kuid selle mõte mängu juures jääb kuidagi arusaamatuks ja sisutühjaks tegevuseks.

Life is Strange 2 puhul puudub see oluline säde, mis sind mängima ja toimuvale kaasa elama paneks ning kõik stseenid jätavad ülepingutatud mulje. Tegemist on väga üheülbalise ja igava teosega.

Kogu mäng jätab mulje, nagu poleks autoril kõige vähematki aimu ,kuidas looga edasi minna ning jutustab meile augutäiteks seda, mis parajasti pähe tuleb. Ilmselt seepärast nad paluvadki Life is Strange kogukonna abi, uurides neilt, kuidas nende arvates lugu edasi võiks minna.

Ühesõnaga, minu jaoks oli tegemist täieliku pettumusega. Kui keegi nüüd ütleb, et hei, see on ju kõigest esimene episood, siis vabandust, aga esimene episood ongi just nimelt see, mis peaks suutma mulle ülejäänud episoodid maha müüa. Seda ta aga hetkel kohe kindlasti ei tee.

Minu soovitus on sellest teosest hetkel kaugele eemale hoida. Võimalik, et tulevikus, kui kõik episoodid on väljas ja hind kukkunud, tasub ehk sellele pilk taas peale heita ja uurida, kas vahepeal on järgnevate episoodide käigus asi paremaks läinud. Selle juhtumises kahtlen ma aga sügavalt.