Androidi nutirakendus GMD GestureControl ★ root viib ekraaninäppimise uuele tasemele
Multitouch on 21. sajandi teisel kümnendil nii IN.
Multitouch-puuteekraanid, sülearvutite puutepaneelid (pikaajalise PC kasutajana ma täitsa nautlen MacBooki puutepaneelil sõrmedega võimlemist), tahvelarvuti juhtimine (oh neid õndsaid iPadi mitme-sõrme-käsklusi)..., kirjutab Photopointi ajaveeb.
Oh kurja, jutt on ju Androidi rakendusest, miks ma küll räägin iSeadmete mugavustest? Oot nüüd üks hetk... jah, ikka selle pärast, et Androidil vaikimisi ei ole selliseid mugavaid lahendeid.
Me tegelikult ei tohiks sellest end kõigutada lasta, kuna Android on siiski "avatud" platvorm ning see pisike probleem täitsa lahendatav. Seetõttu võtame ette ühe mugava rakenduse nimega GMD GestureControl. (Ilmunud kahes variandis: tasuta versioon Lite ning tasuline täisversioon.)
Sõrmeharjutuste ABC
Enne kui sõrmeharjutuste juurde läheme, pöörame tähelepanu sellele, et rakendus nõuab root-kasutaja õigusi Androidisüsteemis askeldades.
Seda just sellepärast, et taustal töötades saaks rakendus üles lugeda sõrmeharjutused ning sinu osavusest sõltudes ise end liigutada – kas siis liituda trenniga või mitte.
Alustame tasuta versiooni võimalustest. Rakendusega tuleb kaasa kaks komplekti sõrmeviibutuse käske – ühed neist suunatud tahvelarvutile, teised mobiiltelefonile.
Erinevus on selles, et tahvelarvutivariandis saad treenida rohkem sõrmi korraga (sest viit sõrmeotsa korraga üle väikese telefoniekraani libistada on suhteliselt keeruline). Kasutaja saab valida, millised funktsioonid on rakenduses aktiveeritud.
Lisaks on rakendusse juurde ehitatud rakenduste kiirkäivituse võimalus. Sisuliselt laaditakse käsu peale üles eraldi dokk, kuhu saad paigutada enda enimkasutatud programmid, mida sa võid tahta kiirelt avada.
(Jah, ma saan aru, et töölauale saab otsetee panna, kuid selle idee on hoopis avada uus rakendus eelmisest väljumata või hiljutiste rakenduste loetelu laadimata.)
Nagu aru saite, toetab see rakendus kuni viie erineva sõrme samaaegseid liigutusi ning erinevaid funktsioone, mida see toetab, on hulgim.
Näiteks saab asutaja määrata iga sisendi puhul, millises ekraani osas ning mis suunas või kujuga liigutus tuleb teha, et valitud käsk süsteemile edastada.
Jah, tasulise rakenduse puhul küll tuleb välja käia 4,12 €, kuid see ei ole nii hea funktsiooni eest üldsegi palju. Lisaks kaasneb tasulise versiooniga võimalus peita teated teadeteribalt – teistel tekib tunne, et tegu lausa süsteemi osaga.
Ei tasu arvata, et need liigutused ekraanil mõne teise rakenduse sisenditega konflikti lähevad. GMD kapoti all saab määrata nn blacklisti rakendused, kus antud programm ei reageeri sisenditele.
Näiteks kahe sõrmega pööramine on pandud rakendust sulgema ning siis üritad Google Mapsi kaardiprogrammis kaarti pöörata. Imelik oleks, kui selle peale läheks programm kinni ning midagi sa teha ei saaks.
Milleks sõrmedele trenni vaja teha?
Tegelikult taandub asi suuresti multitaskingule. Antud laiendiga saab väga kiirelt liikuda ühest rakendusest teise, avada rakenduste kiirkäivitusi, sulgeda programme ning palju muud. See on nagu arvutil tuttavad klaviatuuri-otseteed steroididel ning sõrmede all.
Enam ei pea minema töölauale uue rakenduse käivitamiseks ning rakenduse sulgemise puhul ei pea panustama irratsionaalse back-nupu käitumisele või otsima menüüst käsku "sule rakendus". Samas rakenduses olles tõmba sõrmed üle ekraani ning kinni see on.
Nagu mainisin, taandub see ikkagi sellele, mida keegi nutiseadmega teeb. Üha enam on meie seas inimesi, kel nutitelefon või tahvelarvuti asendab mingi osa päevas tööarvutit või kodust meelelahutusarvutit.
Kiirelt rakenduste vahel liikumiseks ning mitmega samal ajal töötades on mugavad just sellised võimalused, kuna see säästab aega.
Neid, kes ainult helistavad ning SMSe saadavad, heal juhul ka muusikat kuulavad või meile saadavad, jätab antud rakendus vast suhteliselt külmaks.
Pärast sõrmetrenni
Antud rakendus teeb nutitelefoni või tahvelarvuti kasutamise tükkmaad mugavamaks.
Suurimaks miinuseks jääb loomulikult see, et täisfunktsionaalsus kergendab natuke rahakotti ning nõuab root-kasutaja õiguseid. Mis toob jälle selleni, et Androidi operatsioonisüsteemil võiks – vabandust, peaks – antud funktsioon sisse ehitatud olema. Täpselt nagu iOS seda toetab (loota võib, et kunagi see ka tuleb).
Kui sul Androidiseadmel root-õigused olemas ning tahad rakenduse ära proovida, anna minna. Lite versioon on siiski tasuta – saad teada, kas see ka sinu elu mugavamaks teeb.
