Androidi-nõuanne: ära tapa rakendusi, seade ei muutu seeläbi kiiremaks!

 (48)
Androidi-nõuanne: ära tapa rakendusi, seade ei muutu seeläbi kiiremaks!
Foto: tootja

Ma usun, et igaühel on nutiseadmes mõni rakendus, mis lubab selle kümneid kordi kiiremaks teha. Selliseid äppe kutsutakse Task Killeriteks või RAM Boosteriteks.

Sellised rakendused eemaldavad vahemälust rakendusi, mille tulemusena peaks seade muutuma kiiremaks ja aku kauem vastu pidama. Tegelikkuses teevad taskkillerid aga midagi muud, kirjutab ajaveeb The Technorat.

Kuidas vahemälu toimib?

Enne kui asume taskkillereid maha tegema, tuleb mõista, kuidas toimib RAM (random access memory) ehk vahemälu. See on mälutüüp, kus hoitakse andmeid, mida protsessor vajab jooksvalt oma töös.

Windows-opsüsteemi kasutajad on vast kursis, et kui arvuti vahemälu saab täis, muutub see aeglaseks ning võib üsna tihti kinni kiiluda. Seepärast on mõistlik hoida vahemälus vaba ruumi, et arvuti saaks sujuvalt töötada.

Sellest teadmisest tulenevalt oletavad mobiilseadmete omanikud, et ka Androidis toimib sama põhimõte, ületäitunud mälu tuleb kiiresti vabastada ning selleks kasutatakse taskkillereid.

Kuid siinkohal teeme ühe suure vea: Android ei vaja tegelikult taskkillerit ning selle kasutamisega teeme oma seadmele liiga.

Android pole Windows

Seotud lood:

Android on ehitatud teistmoodi kui Windows. Rohelise mehikese opsüsteemi puhul kehtib reegel, et tühi mälu on halb mälu. Android hoiab tihtikasutatavaid äppe vahemälus, kuna sealt saab neile kiiremini ligi.

Kui sa näiteks avad postkasti-rakenduse ning seejärel lähed tagasi koduekraanile, siis jääb see postkast taustal töötama. Sellises vaikeolekus ei kuluta äpp praktiliselt mingisuguseid ressursse ning samas võid sa saada rakenduselt teavitusi ning paari vajutusega seda uuesti avada.

See on võimalik tänu sellele, et osa äpist püsib seadme vahemälus. Mida rohkem on RAMis äppe, seda rohkematele saad sa rakendustele kiiresti ligi. Kui RAM hakkab täis saama, eemaldab Android ise oma mälust harvakasutatavaid rakendusi. Seega teeb opsüsteem ise seda, mida peaks taskkiller tegema.

Foto: ekraanitõmmis

Kuidas taskkiller toimib?

Taskkillerid toimivad, nagu me juba teame, väära arusaama põhjal, et täitunud mälu aeglustab seadet ning seadmele hoogu andmiseks tuleb muutmälu vabastada.

Äppi lahti tehes näed sa esimese asjana nimekirja taustal jooksvatest äppidest. Iga rakenduse kõrval on välja toodud andmed sellest, kui palju ruumi see muutmälus enda alla võtab. Sellest tulenevalt võid sa otsustada, millised rakendused tuleb kinni panna, või lased selle otsuse teha rakendusel.

Miks ei tasu taskkillerit kasutada?

Sa võid arvata: taskkiller võib olla kasutu, aga mis sellest, ega ta süüa ei küsi ning kellelegi liiga ju ei tee. Tegelikult teeb see üsna palju sigadust.

Esiteks, kui taskkiller paneb äpi jõuga kinni, võib see põhjustada mitmeid konflikte Androidis ning äppidevahelises suhtluses, mis ajab seadme lolliks.

Teiseks, äpimõrtsukas võib oma agara töö käigus kinni panna vajalikud rakendused nagu näiteks äratuskella- või sõnumite rakenduse, mis tekitab sulle ainult probleeme juurde.

Kolmandaks, taskkiller kulutab ise rohkem seadmeressursse kui selle ohvriks olevad äppid, mis vaikeolekus ei kuluta praktiliselt midagi. Säh sulle irooniat!

Mis aga kõige tähtsam, taskkiller aeglustab seadme tööd ning sunnib nutiaparaati rohkem elektrienergiat kulutama kui muidu. Kui äpp pannakse lõplikult kinni ning eemaldatakse RAMist, tuleb Androidil see püsimälust üles otsida ja käima panna, mis on aeglane ja ressurssikulukas protsess.

Kas taskkiller võib ka kasulik olla?

Vahetevahel olen märganud, et pärast seda, kui taskkiller on oma töö ära teinud, hakkab Androidi seade veidi sujuvamalt ja kiiremini töötama.

Mõningatel juhtudel on tegemist enesesisendusega: ma lihtsalt tahan uskuda, et see imeline äpp tegi seadme veidi kiiremaks. Sellepärast jääbki mulje, et aparaat on väle nagu just äsja pakendist välja võetud, kuigi tegelikkuses ei liigutanud taskkiller lillegi.

Kuid siinkohal võivad olla ka erandid, ning äpimõrtsukas võib tõepoolest midagi asjalikku teha. Kui taskkiller paneb kinni vigase rakenduse, mis kulutab hulganisti ressursse, hakkab seade tõepoolest väledamalt töötama ning aku peab veidi kauem vastu. Kuid selline juhus võib esineda ühel korral sajast.

Foto: ekraanitõmmis

Mida siis teha?

Kui sa kasutad taskkillerit, siis järeldan, et sa pole oma droidi tööga sugugi rahul ning tahaksid oma apraadi kiiremaks teha. Kuna taskkilleriga seda teha ei õnnestu, tuleks sul valida mõni muu variant:

Eemalda halvad rakendused

Üks peamisi pahalasi, mis Androidi-masina aeglaseks teevad, on halvasti kirjutatud rakendused, mis kulutavad asjatult protsessori ressursse ning seda isegi vaikeolekus.

Kuidas aga selline parasiit üles otsida? Siinkohal tuleb sulle appi rakendus nimega Watchdog. Tõele au andes on tegemist samuti taskkilleriga, kuid parema variandiga kui Super Fast Clean Task Murderer 3000.

Teistest mõrtsukatest eristab Watchdogi asjalolu, et selle asemel, et elimineerida RAMis olevad äpid, teatab ta, milline äpp kulutab kõige rohkem protsessori ressurse ning annab sulle võimaluse apla rakenduse ise kinni panna.

Kasuta kergekaalulisi rakendusi

Androidi rakendustepoes on miljoneid rakendusi ning praktiliselt igale sinu valitud lemmikäpile on kümneid alternatiive. Mitte kõik neist ei ole loodud võrdsena.

Lisaks välimusele, funktsioonidele ja nõudmistele pööra tähelepanu ka selle toitumisharjumustele, ehk siis vaata süsteeminõudeid. Vähenõudlikud rakendused ei pruugi olla kõige ilusamad ja funktsionaalsemad, kuid kui seade on niigi aeglane nagu viimane roju, tuleks ilusad ja nõudlikud äpid tagasihoidlike vastu vahetada.

Lülita välja ebavajalikud protsessid

Sa ju ei kasuta WiFi, Bluetoothi ja muid ühendusmooduleid 24 tundi ööpäevas? Seda ma arvasingi. Lülita need moodulid välja, kui sa neid ei kasuta. Sellisel viisil säästad sa nii seadme akuressurse kui ka muudad seadme veidi kiiremaks.

Rooti seadet ning paigalda ROM

Rootimine ning Custom ROMi paigaldamine võib muuta sinu aparaadi kiiremaks. Mõningad neist on loodud energiasäästlikust silmas pidades ning võimaldavad eemaldada energianäljast turdvara, mis pole esialgse kaasaantud opsüsteemiga võimalik.

Kuid rootimine on natuke ekstreemne samm, kuna võib mõningatel juhtudel olla keerukas ja ohtlik protsess.

Kokkuvõtteks

ütlen niipalju, et kuigi taskkillerid olid omal ajal kasulikud, siis nüüdseks on nende kuldajastu juba läbi. Äpimõrtsukas võib mõnigatel juhtudel olla kasulik, kuid tegelikult tekitab see rohkem kahju kui kasu ning selle kasutamine ei ole mõistlik.