Watling Street - tee Inglismaal, mida kasutati enne roomlasi, pärast roomlasi, tänase päevani

 (5)
Watling Street - tee Inglismaal, mida kasutati enne roomlasi, pärast roomlasi, tänase päevani
Kiirtee A2 Londoni ja Doveri vahelWikimedia commons

Täna asuvad selle asemel (mõnevõrra sirgemad) kiirteed A2 (Doverist Londonisse) ja A5 (Londonist Holyheadi). Kuid Watlingi teed pidi sõitsid vankrid ja voorisid inimesed juba ammu enne kui Rooma impeerium 43. aastal meie ajaarvamise järgi Britannias jala maha pani. Roomlaste panus oli vaid selle tee sillutamine kiviplaatidega.

Tänane London (rooma Londinium) oli alles pisike asula, mis linnaks kasvas roomlaste võimu ajal (olid Inglismaal kohal aastail 43 kuni 410 m.a.j.), kuid praeguse Doveri (Portus Dubris) kohal asus juba siis kõige soodsaim koht laevaühenduseks mandriga. Suurim keskus tänase Kenti aladel oli Durovernum Cantiacorum (praegune Canterbury), sinna see tee ka alustuseks suundus.

Londoni eelkäijaks sellel teel oli algselt hoopis mõjukaima keldi hõimu katuvellaunide keskus Verulamium (pragune St. Albans, 35 km Londoni keskusest), ja nende juurest kulges tee loodesse, tänase Walesi piiri ääres elanud kornovite juurde, kelle pealinnaks oli tänane Wroxeter (Viroconium Cornoviorum). Roomlased loomulikult sillutasid selle tee, et leegionitega oleks mõnus marssida, tegid Londonist oma võimu keskuse, ja ehitasid ka Britannia provintsides välja teedevõrgustiku, mis aitas teekäijad otse Rooma suunale. 

Watlingi tee kunagine kulg Wikimedia
Seotud lood:

Kaardil on näha keldi hõimude asualad, keda Rooma võim alistas ja ka ehitatud teed, mis pidid aitama varustada kõiki Rooma garnisone Britannias. See sai ka aluseks tänapäevasele teedevõrgustikule. Punasega märgitud on kuulsaim nendest teedest - Watling Street, ehk siis Watlingi tee, kuigi see nimi iidsele maanteele pärinebki mõnevõrra hilisemast, anglosakside ajast.

Roomlaste ajal oli tee nimeks vastavalt Iter III Londonist Doveri ja Iter II Londonist Wroxeteri suunal, sealt aga kulges tee juba põhja, tugevasti kindlustatud Hadrianuse vallini, ja lõunasse, et tänase Walesi ala hõime, peamiselt ordoviitse ja silureid võimu all hoida. Kaugemal loodes asus Mona saar (tänane Anglesey), koht kuhu viimased druiidid hiljem varjusid. Ja kus nad maha löödi.

Watling Streeti peal peeti maha ka 61. aastal m.a.j. otsustav lahing ikeenide kuninganna Boudicca juhitud brittide väe ja Rooma leegionite vahel.

Roomlaste võim kadus Britannias 5. sajandi alguses, kuid elu jätkus ja nii püsis kasutusel ke nende rajatud tee. 9. sajandist oli Watling Street ka piiriks maale tunginud taanlaste ja juba neli sajandit varem end paika seadnud anglosakside riigi vahel, kuni taanlased lõpuks 11. sajandil minema löödi. Hiljemalt 19. sajandil oli tee leidnud juba uue rakenduse, kuna Iirimaa-suunaline postiliiklus käis enamikus selle kaudu. Watling Street on jäänud kasutusele ka tänavanimena paljudes selle teel olnud linnades.

Tänane kiirtee A2 järgib Londoni ja Doveri vahel enamasti vana Watlingi tee kulgu, kiirtee A5 viib aga juba Londonist Holyheadi, Angleseyl, sest Wroxeteri tähtsus on tänaseks kahanenud.

Kunagine Watlingi tee Richboroughi lähistel.

(Eileen Henderson) / CC BY-SA 2.0