Võlgu jäänud kaasavara ehk kuidas Orkney ja Shetland Briti võimu alla sattusid

 (1)
Võlgu jäänud kaasavara ehk kuidas Orkney ja Shetland Briti võimu alla sattusid
Stromnessi asula OrkneylWikimedia commons

Täna 20. veebruaril, 1472 annekteeris Šotimaa oma põhjatipus asuvad Orkney ja Shetlandi saarestikud, sest Taani kuningas ei jaksanud maksta oma tütre kaasavara.

Orkney on saarestik vahetult Šotimaa põhjatipus, koosnedes 70 saarest kogupindalaga 990 ruutkilomeetrit. Shetlandi saarestik asub Orkneyst 80 kilomeetrit põhjas, Taanile kuuluvatest Fääri saartest 280 kilomeetrit lõunas, sealsed sada saart on kogupindalaga 1468 ruutkilomeetrit. Kokku siis väiksem ala kui meie Saaremaa, elanikke kokku on aga napilt enam: Orkneyl 20 100, Shetlandil 22 400.

Täna kuuluvad nad Suurbritannia krooni alla, aga alati pole see niimoodi olnud.

Seotud lood:

Neid kahte saarestikku teadsid juba vanad roomlased, kuid 9. sajandil ujutas enamiku Põhjamere saartest üle viikingite-põgenike laine Norrast, kes ei tahtnud ennast ristiusu alla painutada. Orkneyst kujunes lausa viikingiretkede keskus, kuni Norra kuningas saarestikud siiski alistas ja kohalike jarlide valitseda andis.

Aga aastaks 1460 oli olukord muutunud, Norra oli sattunud osaks Taani kuningate valdustest, Taani kuningal oli vaja aga lahendada pikale veninud konflikt Šotimaaga Hebriidide maksustamise pärast. Kuningas Christian I lubas oma neljaaastase tütre Margrete naiseks tulevasele Šoti kuningale James III-le, abielu ise sõlmiti üheksa aastat hiljem. James oli 16-, Margrete 13-aastane.

Šoti õukond nõustus pulmadega suure kaasavara nimel, mille maksmiseks Taani-Norra monarhial aga raha ei jätkunud. Christian I oli sunnitud andma pandiks Orkney ja Shetlandi saared. Täna, aastal 1472 võttis Šotimaa seega saarestikud lõplikult enda külge.

William Sinclair, viimane Norrale allunud Orkney jarlidest leppis ka
hüvitiseks antud Ravenscraigi kindlusega, seega sai Orkneyst ja
Shetlandist ametlikult Norra kuningakoja valdus. 1709. aastal, kui
Šotimaa aga Inglismaa külge liideti, sai nendest juba Suurbritannia osa.

Margrete
ehk Margaret oli Šotimaa kuningannaks alates abiellumisest 1469. aastal
kuni surmani 1486, jõudes sünnitada hilisema kuninga James IV, ja selle vennad Rossi hertsogi James Stewarti ja Mari krahvi John Stewarti. Nimekuju Stuart kinnistus dünastiale alles ligi sada aastat hiljem.

Saarestikud Šotimaa põhjatipus, Orkney ja Shetland:

Wikimedia commons