VIDEOD: esimesed vesinikupommi plahvatused maailmas, aga ka Tsar Bomba

 (31)
VIDEOD: esimesed vesinikupommi plahvatused maailmas, aga ka Tsar Bomba
YouTube

Tuumapomm ehk aatomipomm on suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. Termotuumapommis ehk vesinikupommis toimub lisaks raskete tuumade lagunemisele ka kergete tuumade (liitium ja vesinik) ühinemine.

Termotuumapommi idee olid välja käinud USA-s Enrico Fermi ja Edward Teller juba Manhattani projekti alguses 1941, kuigi esialgu lükati idee veel kõrvale. Esimese töötava lahenduse suutis välja töötada alles Telleri kaastöötaja Stanislaw Ulam. Pommi teine nimetus, vesinikupomm, tuleneb sellest, et tuumaainena kasutatakse selles vesiniku isotoope või vesiniku isotoope ja liitiumi.

Esimestel pommidel kulus plahvatuseks ainult alla kahe protsendi võimalikust koguenergiast. Seetõttu hakati kohe pärast esimeste taoliste lõhkekehade valmistamist konstrueerima tuumapomme, mis töötaksid kergete tuumade ühinemisel ja mis võimaldaksid plahvatusel vabanevat energiat oluliselt suurendada. Tuumade ühinemis- ehk sünteesireaktsiooni saamiseks on aga vaja ülikõrgeid temperatuure – kümme kuni sada miljonit kraadi, ning suurt aine kontsentratsiooni. Selle ülikõrge temperatuuri tõttu nimetatakse vastavaid tuumareaktsioone termotuumareaktsioonideks, kirjutas Tallinna Tehnikaülikooli professor Rein-Karl Loide 2006. aasta Horisondis.

Seotud lood:

USA

1. novembril 1952 katsetati Teller-Ulami 10,4-megatonnist termotuumapommi koodnimega Ivy Mike Vaiksel ookeanil Marshalli saarestiku Enewetaki atollil.

Ilmnes küll, et deuteeriumist (raskest vesinikust) kütus oli relvades kasutamiseks ebasobiv ja edaspidi hakati kasutama sünteesikütusena hoopis tahket liitiumdeuteriidi. 15-megatonnise vesinikupommi katsetus filmi Castle Bravo võtetel 1954. aastal Bikini atollil oli juhtumisi ka võimsaima tuumapommi katsetus USA ajaloos üldse:

NSV Liit

Esimese nõukogude vesinikupommi töötasid välja Andrei Sahharov ja Vitali Ginzburg, omades küll ehk varasemat luureinfot, aga mitte Telleri ja Ulami töö tulemusi. 400-kilotonnist Sloikat (nimi saadud mitmekihilise tordi järgi) katsetati juba 1953. aasta augustis Semipalatinskis.

Alles Sahharovi nn kolmanda ideena suudeti 1955. aasta novembris katsetada Teller-Ulami tüüpi 1,6-megatonnist pommi. Võimsaimaks vesinikupommiks üldse sai aga 50-megatonnine Tsar Bomba, mida katsetati oktoobris 1961 Novaja Zemljal:

UK

Britid katsetasid esimesi termotuumapomme juba aastail 1957-1958 Vaikse ookeani saartel. Kolmemegatonnise pommi plahvatus 1958. aastast oli võimsaim Briti ajaloos.

Hiina

Hiina esimene vesinikupommi katsetus leidis aset aastal 1967 Lop Noris, kui 3,3 megatonnine pomm visati alla lennukilt H-6. Hiina oli saanud oma tuumaprogrammiks palju õpetusi Moskvast, kuid 1960. aastatel oli see koostöö katkenud:

Prantsusmaa

Loe veel

Prantsusmaa esimene vesinikupommi katsetus leidis aset augustis 1968 Fangataufa atollil, tegemist oli Teller-Ulami teooriat järgiva 2,6-megatonnise seadmega:

Iisrael

Iisrael oma termotuumapommi olemasolu ei tunnista, kuid nähtavasti esimene test koos Lõuna-Aafrikaga korraldati 1979. Iisrael sai oma teadmised otse Tellerilt.

India

India katsetas oma esimest termotuumapommi teadaolevalt aastal 1998, nn Operatsioon Shakti nime all. Pakistani sama aasta katsetused nähtavasti termotuumapommi ei sisaldanud.

Põhja-Korea

Põhja-Korea väidab nüüd, et on katsetanud oma esimest vesinikupommi, aga hetkel muu maailm veel kahtleb nende väites. Tagajärjed meenutavad pigem 6-9 kilotonnise aatompommi plahvatust.