Kara meres harjutati "uppuva" prahilaeva meeskonna ja kauba evakueerimist. Laptevi meres oli raketiristleja sunnitud märgatavalt vähendama triivivate jääpankade ning jäämägede tõttu oma kiirust ja paigutama vööri horisonti jälgiva meremehe.

Pjotr Velikii pole siiski oma suurusest ja võimusest hoolimata jäälõhkuja. Jääolusid aitab paremini jälgida pardalennuvägi - mereväekopterid Kamov-27, mille pardalt näeb nii jää liikumist kui ka seal tegutsevaid jääkarusid.

Laptevi meres ka tulistati ristleja relvist - algul kiirlaskekahurist Ak-130. "Kompleks on mõeldud vaenulike sihtmärkide hävitamiseks nagu raketid, lennukid, mis lendavad kiirusel 300-500 km/h," selgitas Ak-130 patarei komandör Dmitri Štšetsko.

Hiljem tulistati ka rakette - eks need ole Pjotr Velikii pearelvad. Ning neid on alusel erinevat klassi ja peaaegu igal pool: vööris, poortidel, ahtris, õigemini selle all. Need on raketiseadeldised Kinžal: igas šahtis on 8 tahkekütusega kaugjuhitavat raketti. Nad tulistatakse välja kui vaenulik õhuvägi on jõudnud minimaalsele kaugusele.

Kaks nädalat kestnud õppustel Arktikas saavutas ristleja meeskond hindamatu kogemuse töö osas sellistes rasketes ilmastikuoludes. Läbiti neli arktilist merd ja üle 3000 meremiili. Raketiristleja on varem käinud ka troopilistes meredes - näiteks külas Venezuelas ja Somaalia piraate jahtimas.

Laeva, mille algne nimi oli Kuibõšev ja hiljem Juri Andropov, on viimastel aastatel külastanud ka riigi juhtkond eesotsas Dmitri Medvedevi ja Vladimir Putiniga. 28. juulil 2012 autasustati raskeristlejat Admiral Nahhimovi ordeniga "isikkooseisu mehisuse, eneseohverduse ja kõrge professionaalsuse eest juhtkonna püstitatud lahingülesannete täitmisel".

Pjotr Velikii on 250 meetri pikkune ja 28,5 meetri laiune, meeskonda kuulub 635 inimest. Sõjalaev võib autonoomne olla 60 ööpäeva. Kirov klassi ristlejad on maailma suurimad ja raskemad pealvee sõjalaevad, mistõttu on neid nimetatud ka lahinguristlejateks. Kui välja jätta lennukikandjad ning allvee- ja dessantlaevad, on Kirov klassi ristlejad maailma suurimad sõjalevad.

Algselt Nõukogude mereväele ehitatud ristlejaid tuntakse Venemaal ka nimetuse all Projekt 1144 Orlan (Merikotkas). Kirov klassi lahinguristelejad on oma mõõtmetelt võrdväärsed II maailmasõja aegsete lahingulaevadega.