Rahvusvahelise teadlaste rühma tehtud uurimuse käigus õnnestus 900 aasta vanusest hambakivist eraldada DNAd sellisel hulgal, et seda võib nimetada aardeks. "Me pole kunagi varem nii suurel hulgal informatsiooni saanud," ütles antropoloog Christina Warinner, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Hambakivi on hambale ladestuv kivitaoline moodustis, mis koosneb lubjastunud bakteritest. Sellesse püütakse kinni ka sülg, bakterid ja toiduosakesed ning kõik see säilib ka pärast surma. Warinner uuris koos kolleegidega nelja Saksamaalt leitud keskajast pärit skeletti ja tegi hambakivi DNA analüüsi.

"Väga selgelt tuli välja, et uuritavad indiviidid ei pesnud hambaid tihti – kui nad seda üldse tegid," ütles Warinner. Hambakivist leidsid teadlased näiteks sea, kapsa ja nisu DNA jäänuseid.

Warinneri sõnul vastab see üldjoontes samasugusele menüüle nagu inimesed tänapäeval ühes restoranis söövad. Kuid teadlased leidsid ka mitmeid tõsiseid haigusi tekitavate bakterite jäänuseid, nende seas ka hammaste ja neid ümbritsevate kudede põletikulist haigust parodontoosi tekitava bakteri jäänuseid.