Vene "rohelised mehikesed" osalevad lahingutes Süürias, küll mitte islamiriigi vastu

Süüria kodusõda on kestnud juba 2011. aastast peale, kuna Süüria valitsus keeldus reformidest ja tõi oma rahva vastu tänavaile tankid. Venemaa on olnud Bashar al-Assadi režiimi kindlamaid toetajaid, relvastajana, nüüd juba avalikult ka sõduritega. Riigist on sõja tõttu põgenema aetud ligi neli miljonit inimest, kellest suur osa otsib turvapaika Euroopast.

Tartusis asub seni Vene mereväebaas, kuigi tegemist ongi rohkem kaiga, kus silduvaid Vene sõjalaevu hooldatakse, aga Venemaa (toona NSV Liidu) sõjaline kohalolek on olnud järjekindel juba 1960. aastate lõpust, kui Süüria eelmise valitsuse 1970. aastal kukutanud Hafiz al-Assad ja sellelt 2000. aastal võimu pärinud poeg Bashar al-Assad kujunesid Moskva veendunuimateks liitlasteks regioonis.

Moskva oli Süüria armeed relvastanud juba 1955. aastast alates ja niivõrd pikaajalise liitlase kaotamist "Araabia kevade" demokraatianõuetes nad loomulikult lubada ei saanud.

Juba 2013. aastal nähti Süüria valitsuse poolel sõdimas venelastest koosnevat nn Slaavi korpust (vene k Славянский Корпус). Sõdureid sellesse värvati 5000-dollarilise kuupalga eest ja kuigi ametlikult oli selles võitlejaid ligi 300, siis Moskva vähemalt avalikult selle tegevust ei lubanud. Slaavi korpuse peakorteriks oli märgitud Hongkong, Venemaale naasnud võitlejad arreteeriti, edasisest pole midagi teada.

Kuid Venemaa sõjaline kohalolek on veelgi kasvanud. Venelased on varustanud Assadi-meelset Süüria armeed relvadega ja ka õpetanud Süüria sõdureid neid käsitlema, Venemaa sõjalised nõuandjad on seal kogu aeg kohal olnud.

Küsimus on vaid, kui palju Vene sõdureid tegelikult Süürias võitleb, oletused küündivad üle tuhande. Süüria riigimeedia on avalikult tunnistanud venelaste kohalolekut, ametlikus telekanalis SANA näidati ka videolõiku lahingutest Latakia lähistel, kus kostis venekeelset juttu. Raskesti kuuldavalt, aga venekeelseid fraase on võimalik videost aru saada, ajaliselt 2.03, 2.06, 2.10 ja 2.30:

Venemaa on viinud Süüriasse ka sõdureid ja lennukeid, kuigi ametlikult ta sõjas ei osale. Ka seal sõdivaid venelasi on seega võimalik tõlgendada nn roheliste mehikestena - palgasõduritena, kelle olemasolu Moskva saab avalikult eitada. Videos nähtava lahingutegevuse lähistel, Slunfehi nimelises mäetipus asub teadaolevalt venelaste mehitatud pealtkuulamispunkt. Näha on ka (ajaliselt 0.40 ja 1.15) soomukit BTR-82A, mida Vene armee ise kasutab alles eelmisest aastast.

Venelased on osalenud seni lahingutes (USA ja Türgi toetusel tegutseva) Vaba Süüria Armee ja sellega liidus oleva al-Nusra rinde, teadaolevalt mitte terroristliku islamiriigi vastu. USA õhurünnakud on suunatud seevastu rohkem islamiriigi vastu, Iisrael on pommitanud ka võimalikke venelaste tugipunkte. Assadi positsioonid on aga viimastel kuudel halvenema hakanud, millest võib tuleneda Moskva vajadus oma aktiivsust regioonis suurendada.

Süüria sõjas on hukkunud nelja aastaga enam kui 300 000 inimest, põgenema on aetud kokku 11 miljonit inimest, neist neli miljonit on riigist lahkunud.