Vanimaid ühtejärgi asustatud linnu maailmas, ehk mida Vene väed pommitavad?

 (44)

Aleppo on linn, mis olnud ühtejärgi asustatud vähemalt 7000 aastat, täna on UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Aleppo vanalinn aga rusudeväli, sest sellest on üle käinud nii Süüria valitsusvägede kui ka ülestõusnute turmtuli nagu ka Vene õhujõudude sõjalennukid ja raketid.

Vene sõjaliste operatsioonide eesmärk on Süürias lihtne - purustada kõige läänemeelsem jõud sealses kodusõjas - Vaba Süüria Armee (FSA), et maailmal oleks lausa paratamatu asuda toetama Süüria valitsusvägesid Islamiriigi ohu vastu. Möödaminnes on rünnatud ka varem al-Qaidaga liidus olnud rühmitusi, vähem ka otseselt Islamiriigi positsioone. Paraku on eeldanud FSA-vastane sõjategevus riigi suuruselt teise linna Aleppo põrmustamist, üritades ülestõusnuid, tegelikult kogu kohalikku elanikkonda sõnakuulmatutest linnaosadest välja ajada.

Pea iga pommi ja raketiga, mis Süüria ja Vene õhujõud linna pihta põrutanud, või iga mürsuga, mida peamiselt Süüria valitsusväed ülestõusnute positsioonide pihta tulistanud, on aga saanud kannatada ka riigi ja ühtlasi ka kogu maailma kultuuripärand. Hävingut on külvanud ka ülestõusnud ning terroristlikudki rühmitused, kelle relvastus jääb purustusjõult siiski tankikahuritele alla. Aleppo vanalinna hävitamist on propagandistlikult kogu aeg aga vastaste kaela määritud.

Seotud lood:

Õnneks sealne tsitadell veel otsese õhulöögi alla pole jäänud.

7000-aastane linn

Aleppos pole ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi saanud teha, sest ajalooline linnatuumik paiknes just tihedalt asustatud osa all, Tallet Alsauda kaevamistel on tuvastatud, et linn oli asustatud juba 5000 aastat eKr. See teeb Aleppost ühe kõige kauem ühtejärgi asustatud linna maailmas. Damaskus on küll sellest vanemgi, mis teeb Süüria ala üheks olulisemaks tsivilisatsiooni lätteks maailmas.

Kindlustatud tsitadell Aleppo keskmes on kerkinud hiljemalt Seleukiidide ajal, s o viimastel sajanditel enne meie ajaarvamist, suurem osa Aleppo vanalinnast on aga rajatud 12.-16. sajandil, kui linnast käisid üle nii ristirüütlid kui mongolid, nagu ka igasugused muud väed ja röövlihordid ja linna oli vaja tõsiselt kaitsta. Aleppo vanalinn on ka suutnud säilitada tolleaegse näo (õigemini o l i s u u t n u d, kuni Süürias viis aastat tagasi kodusõjaks lahti läks).

Aastal 363 meie ajaarvamise järgi külastas Aleppot Rooma keiser Julianus, ohverdades sealses akropolis Zeusi (Jupiteri) auks härja. Kui 7. sajandil araablased linna hõivasid, oli aga vanalinn nii kehvas seisus, et linnamüüridest polnud elanikele kaitset. Järgnenud sajanditel purustasid linna nii mitmesuguste vaenuvägede rünnakud kui ka maavärinad.

Kohalikud araablastest valitsejad, eriti Nur ad-Din (1147–1174) suutsid aga ristirüütleid 12. sajandil tagasi lüüa, ehitades linnast juba tugevalt kaitstud kantsi. Aleppo sai purustatud 1260. aastal mongolite khaani Hulagu rünnakus, nagu ka 1400. aastal Timuri rünnakus. Seal peeti lahing maha ka 1918. aastal, esimeses maailmasõjas, viimati aga 1980, kui president Hafiz al-Assad surus kohaliku Muslimivennaskonna ülestõusu veriselt maha.

Aleppo vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud juba 1986. aastal, kuigi turiste hoidis riigist eemal riigi totalitaarne riigikord ja sisuliliselt igikestev sõjaseisukord Iisraeliga.

Aleppo lahing 2012-
Teatavasti algas Süüria kodusõda Araabia kevade protestidest märtsis 2011, millel nõuti demokraatlikke vabadusi ja paremaid elutingimusi, Bashar al-Assadi režiim vastas aga meeleavaldajate tapmisega, esmalt snaipritulega, hiljem juba tankikahuritest.
Alepposse jõudsid protestid augustis 2011, millele vastati kohe sõjalise vägivallaga, seejärel hiigelmeeleavalduse korraldamisega Assadi toetuseks, siis hakkasid jõustruktuuride peakorterite juures plahvatama autopommid ja 2012. aasta suvel olid linnas juba avalikud lahingud valla.
Aleppo lahing on kestnud juba enam kui neli aastat, vahepeal oli suur osa linnast juba ülestõusnute käes, nüüd teatab Venemaa, et "terroristide" üle on võit saavutatud.
Sõjakaart küll näitab endiselt mitut äärelinna ülestõusnute käes olevat. Ja füüsilist arveteklaarimisi on linnas kõvasti nähtud, lahingutest jäid aga järele rängad purustused.

Neli aastat lahingut

Aleppo püsis ka üsna võimukuuleka kantsina, kuni ülestõusnud juulis 2012 lõpuks linna tungisid ja terve rida linnaosi nende poolele üle läks. Valitsusväed vastasid valimatu pommitamisega, mis ajas linna veel ägedamalt ülestõusnute poolele. Käesoleva aasta alguses oli Aleppo lääneosa valitsusvägede käes, ida- ja lõunaosa FSA käes, põhjaosa kurdi võitlejate käes, tugev kohalolu oli linnas ka endisel Nusra rindel (nüüdse nimega Jabhat fatḥ ash-Shām ehk Shami vallutamise rinne). Islamiriigi väed omavad positsioone linna lähistel, aga nähtavasti mitte sees.

Juba augustis 2012 sai tulevahetuses kannatada Aleppo ajalooline tsitadell, 2015. aastal plahvatas selle all ka tugev pomm. Valitsusväed on kasutanud tsitadelli müüre, et nende tagant ülestõusnuid tulistada, vanalinn on saanud kannatada seega mõlema osapoole tule ja pommide läbi.

Eelmise aasta oktoobris asus Süüria valitsusvägede liitlasena Aleppot pommitama ka Vene õhuvägi. Peamiseks ülesandeks oli esialgu katkestada transpordikoridor Türgist Alepposse, nüüd, septembris 2016 juba ülestõusnute välja löömine Aleppost. Enamik hukkunuist on olnud tsiviilelanikud, veerand lapsed.

Samal ajal võimaldas Süüria valitsusvägede suunamine Aleppo alla hoopis Islamiriigil tagasi võtta Kesk-Süürias asuvat Tadmori (Palmyrat). Valitsusvägede ja Venemaa võit Aleppo all ei ole sugugi vähendamas tegelikku ohtu idast.