Vanad kirjad tutvustavad 300 aasta tagust elu

 (5)
Vanad kirjad tutvustavad 300 aasta tagust elu
Ligi 2500 kirja on umbes 300 aastat vanad ning annavad ajaloolastele võimaluse heita pilk minevikku. (FOTO: Museum voor Communicatie)

Aastaid kogus vana postikirst ühes Hollandi muuseumis tolmu. Nüüd annab see teadlastele võimaluse heita pilk minevikku.

Hollandis Haagis asuvas kommunikatsioonimuuseumis avati pitseeritud kirst, millest leiti 2600 kirja, neist 600 olid avamata. Need kirjutati aastail 1680–1706, kirjutab ajakiri Imeline Ajalugu.

Laegas kuulus kunagi linna postmeistrile, kes neid läkitusi kunagi adressaadini ei jõudnud toimetada. Muuseumisse jõudis kirst 1926. aastal.

Ekspertide sõnul on too kirst justkui ajakapsel, kuhu on 18. sajandi eurooplaste mõtted talletatud. Laekast leitud sõnumid on kirja pandud eri keeltes: prantsuse, hispaania, ladina ja itaalia keeles. Autorid olid talupojad, kaupmehed, aadlikud. Kirjad käsitlevad nii õnnetut armastust kui ka poliitilist olukorda Euroopas.

Teadlased on praeguseks jõudnud analüüsida vaid osa nendest. Avamata sõnumite lugemiseks kavatsevad Oxfordi ja Yale’i ülikoolide eksperdid kasutada kõrgetasemelisi skannereid, et habrast paberit mitte rikkuda.

Kolm küsimust Haagi kommunikatsioonimuuseumi kuraatorile Koos Havelaarile:

Miks jäid kirjad kohale toimetamata?

17. sajandil maksis posti kättetoimetamise eest kirja saaja. Seega, kui inimene ei soovinud või ei saanud kirja vastu võtta, jäi see postmeistri kätte. Kirst kuulus Haagi linna postmeistrile Simon de Briennele, kes säilitas sõnumid lootuses need ühel päeval siiski kätte toimetada ja tasu saada.

Seotud lood:

Kuidas kirst muuseumisse sattus?

De Briennel polnud järglasi. Tema surma järel läks kogu ta maine vara orbudega tegelevale ühendusele. See lõpetas tegevuse 19. sajandil, misjärel kogu ühenduse vara läks riigile. Kui sidemuuseum Haagis 1926. aastal avati, andis riik de Brienne kirstu muuseumile üle.

Kui palju kirju olete jõudnud läbi lugeda?

Oleme alustanud kirjade registreerimisega. Alles siis, kui kõik kirjad on skaneeritud, saame neid korralikult lugeda. Seetõttu ei oska me praegu kirjade sisu kohta rohkem teavet anda.