800 aastat tagasi oli Küpros peamisi vahepeatusi teel Pühale maale, mida ristisõdijad üritasid vaenulikest muslimitest tühjaks rookida. Samal ajal ei olnud isiklik hügieen just peamise tähelepanu all, ning väljaheited võisid sattuda joogivette, isegi toidu sisse. Ja sooleparasiidid leidsid viljaka kasvupinna just ristisõdijate kõhus.

Cambridge'i ülikooli teadlased käisid kaevamas ammu kõdunenud ja kuivanud kultuurikihti Paphoses asuvas Saranda Kolones nimelises kindluses. See "neljakümne sambaga" kants asus varasemate Rooma villade naabruses, vaadates alla Paphose sadamale. Juba 1950. aastatel käidi seal kaevamas, nüüd on võetud ette veel põhjalikum uurimine.

Inglise kuningas Richard Lõvisüda müüs Küprose prantslasele Guy Lusignanile 1192. aastal, ja ka Saranda Kolones oli üks kindlus, mille prantslased saarel püsti panid. Aastal 1222 purustas aga suuremat sorti maavärin (magnituudiks oletatakse 7,0) enamiku sealseid kindlusi. Kindlust taastada ei üritatudki, sealsete käimlate jäätmed aga kõdunesid, kohati ka konserveerusid, säilitades palju infot ka tänastele teadlastele.

Jäätmeid mikroskoobi all uurides, tuvastati seal kahe kõige levinuma sooleparasiidi ilmseid jälgi: piuglane (Trichuris trichiura) ja solge (Ascaris lumbricoides). Viimased võivad soolestikus kasvada isegi 30 sentimeetri pikkuseks. Parasiidid andsid ilmselgelt ka oma panuse sellesse, et suurem osa ristisõdijaid ei saanudki surma lahinguväljal, vaid suri hoopis erinevatesse haigustesse.

Videotes on need parasiidid üsna jälgi välimusega:

Küprose jaoks pole küll tegemist vanuma sooleparasiitide leiuga, kuna juba 10 000 aastat tagasi olid nad laialt levinud ja nende jälgi on varemgi välja kaevatud.