Valge-sini-punase lipu lugu: kuidas kõik slaavlased Hollandi värvid omaks võtsid

 (50)
Valge-sini-punase lipu lugu: kuidas kõik slaavlased Hollandi värvid omaks võtsid
Slovakkia lipu vertikaalne variant.Wikimedia commons

Punast, valget ja sinist trikoloori võib leida väga paljude riikide lippudel, kahtlemata kuulsaimad neist on Venemaa ja Prantsusmaa, aga neid värve kasutavad ka Holland ja enamik slaavi rahvastikuga riikidest.

Tänapäeval nimetatakse punase-sinise-valge erinevas vormis trikoloore panslaavi värvideks, ning Venemaa lipuga sama värvi lippe kasutavad näiteks Horvaatia, Serbia, Sloveenia, Tšehhimaa ja Slovakkia, mõistagi Venemaa ise ja ka terve rida Venemaa subjekte, mõned soomeugrilased nende hulgas. Saksamaal on samad värvid kasutusel ka sorbide rahvusvärvidena. Otsus ühtset panslaavi värvivalikut kasutusele võtta tehti aga 1848. aastal Prahas peetud slaavlaste kongressil, mis mobiliseeris slaavi rahvaste rahvuslust Saksamaal ja Austra-Ungaris võimutsenud suursaksa šovinismi vastu. Ja mõistagi oli nende suureks innustajaks Venemaa.

Seotud lood:

Tegelikult pole need värvid aga üldse Vene päritoluga. Kui Peeter I 1693-1694 toimunud Arhangelski- ja 1697-1698 toimunud Euroopa-ringreisilt naasis, oli ta vaimustuses Hollandi laevadest ja nende lipuvärvidest, ning 1705. aastal tehti nendest ka Venemaa kaubanduslipp. 1883. aastal sai valge-sini-punasest trikoloorist ametlik Venemaa keisririigi riigilipp, mille ülanurgas osadel variantidel kahepäine tsaarikotkas.

Juba tsaar Aleksei ajal 1668, aastal oli ühe Vene kaubalaeva hollandlasest insener kasutanud ka Venemaal sinise, punase ja valge kombinatsiooni, aga veel mitteametlikult.

Nõukogude võim küll keelas selle lipu kasutamise 1918. aastal, aga Venemaa sai selle 1991. aastal uuesti kasutusele võtta. Teistes slaavlaste riikides oli see värvivalik aga kogu aeg kasutusel.

Holland ise sai oma lipu aga juba 16. sajandil, mil esmalt tähistas sealse rahva vabadusvõitlust Hispaania koloniaalvõimu vastu oranž-valge-sinine, hiljem paralleelselt, 1937. aastast ka ametliku ainsa riigilipuna puna-valge-sinine trikoloor. Teatud pidupäevadel lisatakse lipule ka tänapäeval Oranje hertsogite auks oranž lint.

Samu värve kasutab riigilipul ka Prantsusmaa, aga vertikaalsete triipudena ja Prantsusmaa lipu taust on teine. Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail küll Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks.