Jeanne oli sündinud umbes 1412. aastal, Domremy külas, talupidajate Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena, tollases Bari hertsogkonnas Lotringi aladel. Vähemalt ühel korral olid rüüstavad sõjaväed ka tema küla maha põletanud. Hiljem, kohtupingis tunnistas ta, et oli 12-aastasena näinud nägemusi, kus teda olid külastanud püha Miikael, püha Katariina ja püha Margaret, käskides tal inglased Prantsusmaalt minema ajada ja viia dofään (kes oli küll õiguspäraselt kuningas) Charles VII Reimsi kroonimisele.

16-aastaselt saabus Jeanne Vaucoleursi, kohaliku garnisoni komandöri juurde, kes noore neiu sõnumi peale vaid naeris. Järgmisel aastal aga oli Jeanne ennustanud õigesti, et väike prantslaste üksus suudab šotlaste kaasabil inglased Orleans'ist välja lüüa. Ja Orleans'i neitsi populaarsus kasvas kärsult. Tema innustusel saatis prantslasi mitu võitu järjest.

Meheriietes salaja läbi Burgundia alade Chinoni jõudnud, võeti ta ka õukonnas vastu. 16. juulil 1429 saabus ta juba koos dofääni Charles VII-ga Reimsi, kus 17. juulil viimane ka kuningaks krooniti. Pärast seda hülgas Charles VII Jeanne d'Arci. Jeanne kinnisideeks sai aga Pariisi vallutamine tormijooksuga, mis ebaõnnestus, kirjutab Vikipeedia.

23. mail 1430 langes ta Compiègne'i lähedal burgundlaste kätte vangi ning tema saatus jäeti inkvisitsiooni otsustada. Järgnesid pikad kohtuprotsessid, kus Jeanne üritas oma jumalatruudust kinnitada, kuid edutult. Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal, täna, aastal 1431.

Juba 1452. aastal avas katoliku kirik, paavst Calixtus III heakskiidul uuesti tema kohtuasja, ja 7. juulil 1456 tunnistati Jeanne d'Arc süütuks. Hoopis tema vastase süüdistuse autorit, inglaste liitlasest Beauvais' piiskoppi Pierre Cauchoni tauniti isikliku vendetta eest Jeanne'i vastu.

16. sajandil kujunes Jeanne d'Arc aga Katoliikliku Liiga iidoliks. 16. mail 1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc pühakuks.