Vaata pilte: Õhuväe vanim radaripost lammutati

 (7)
Vaata pilte: Õhuväe vanim radaripost lammutati
Foto: Eesti kaitsevägi

Õhuvägi sulges Tallinna lähedal Soodevahel oma vanima radariposti, mille üks radar viiakse Eesti Lennundusmuuseumisse Haaslavas ning teisest saab mälestusmärk Ämari lennubaasis.

Vahendame Eesti kaitseväe pressiteadet:

„Nõukogude päritolu radarid P-37 on vananenud nii tehnilises kui ka moraalses mõttes. Viimastel aastakümnetel on radaritehnika pikkade sammudega edasi liikunud ning õhuväes tänapäeval kasutatavad radarid on oma efektiivsuse ja täpsuse poolest nõukogudeaegsed kaugele seljataha jätnud. Sealjuures on nende ülalpidamiskulud tunduvalt väiksemad ning nende ekspluatatsioon vajab palju vähem inimtööjõudu,“ ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Foto: Jürgen Puistaja
Foto: Jürgen Puistaja
Foto: Jürgen Puistaja
Foto: Jürgen Puistaja
Seotud lood:

Praegu on õhuväe käsutuses kaks nüüdisaegsete seadmetega varustatud radariposti - Lääne-Virumaal asub Kellavere radaripost, kus töötab firma Lockheed Martin toodetud radar TPS-77, Ämaris lennubaasis töötab lennuväljaradar ASR-8.

Märtsi lõpus avatakse radaripost Muhu saarel, kus hakkab tööle õhuseireradar Ground Master 403, mida võis näha ka hiljutisel vabariigi aastapäeva paraadil. Teine sama tüüpi radar hakkab tulevikus paiknema Otepääl.

Eesti hankis Ground Master radarid koostöös Soomega 2009. aastal Prantsuse firmalt Thales Raytheon Systems. Neljateistkümnest hangitavast õhuseireradarist saab Eesti oma käsutusse kaks ja Soome kaksteist.

Õhuseireradar Ground Master 403 on võimeline õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Tegemist on mobiilse süsteemiga, mida on vajadusel võimalik selle alalisest asukohast ära viia ja teises kohas uuesti üles seada. Info kõikidest Eesti õhuväe radaritest jõuab õhuoperatsioonide juhtimiskeskusesse Ämari Lennubaasis.

Kolonel Tarieni sõnul tähendab Soodevahe radariposti sulgemine ühe ajastu lõppu Eesti õhuväe ajaloos. Soodevahel tegutsenud nõukogude päritolu radarid olid toodetud 1980-ndatel aastatel ning õhuväe käsutuses olnud alates 1998. aastast, mil ta oli vastloodud Eesti õhuväe ainsaks oma seirevahendiks. Hiljem, kui kasutusele võeti uued ja moodsad seadmed jäid radarid Soodevahes reservi.