USA merejalaväe uus trumprelv: vees ja maa peal luuravad veerevad kerad

 (80)

Selleks, et vaenlasest alati vähemalt sammu võrra ees püsida, kavatseb USA merejalavägi kasutusele võtta spetsiaalsed tipptehnilised kerakujulised droonid — algselt Marsil kulgema kavandatud, kuid nüüd USA riigikaitset tõhustama saadetavad amfiibsed luurerobotid nimetusega GuardBot.

GuardBot’ide näol on tegu droonrobotitega, mis saavad ühtviisi hästi hakkama nii vees kui ka kuival maal. Connecticuti osariigis Stanfordis tegutseva uurimisrühma välja töötatud robot suudab „ujuda“ kiirusega umbes 6,5 km/h, kuid rannale jõudes võib selle tempo tõusta isegi peadpööritava kümne kilomeetrini tunnis.

2004. aastal välja töötatud esialgne konstruktsioon oli mõeldud kasutamiseks Marsil, kuid toonane kavatsus ei saanud kunagi teoks ning GuardBot’il tuleb selle asemel tööle hakata siiski meie koduplaneedi pinnal.

Mis on kera sees? (Kahjuks pole seal hamstreid…)

Petlikult lihtsakoelise pealispinna all leidub vägagi nutikat tehnikat. Iga kera sisse on paigaldatud üheksal teljel stabiliseeritud, pendli põhimõttel liikumisjõudu tekitav ajam. Akutoitega süsteem liigutab kera edasi ja tagasi, nihutades roboti gravitatsioonikeset. Suunavalikut kontrollib terve hulk spetsiaalseid algoritme.

GuardBot’il on oma „silmad“ ja väga eriline „nina“. Läbipaistvad poolkerad kera kummalgi küljel sisaldavad kaameraid, mis võimaldavad robotil „vaadata“ mitmes suunas korraga. „Robotnina“ näol on aga tegu laserspektroskoobiga, mis suudab väikese vahemaa tagant tuvastada lõhkeaineid.

Seotud lood:

Mõistagi pole merejalavägi avalikustanud kõiki luureroboti funktsioneerimisega seonduvaid üksikasju, kuid veebižurnaal Red Orbit spekuleerib, et GuardBot’i uusimatesse kehastustesse on hõlmatud geoinfosüsteemi ehk GIS-i andmed, mis teevad seadme liikumise märksa paindlikumaks ja vabamaks.

GuardBot’i manööverdamisvõime on väga hea; see suudab end kohapeal pöörata 360 kraadi. Väidetavalt kestab seadme aku ühekordse laadimisega kuni kaheksa tundi.

Pärast luureroboti looja Peter Muhlradi seitse aastat väldanud uurimis- ja arendustööd on seade valmis tööks ja kaitseks. Selle konstruktsiooni on võimalik mastaapida väiksemaks või suuremaks mõnesentimeetrisest läbimõõdust muljetavaldava kolme meetrini, kuid prototüübi mõõtmed paistavad piirduvat veidi vähem kui kahe meetriga.

USA merejalaväe sõjatehnika laboratoorium Warfighting Lab tegeleb praegu GuardBot’i võimaluste katselise kontrollimisega võimalikes töökeskkondades. 2014. aasta jaanuaris testiti drooni Virginia osariigis Little Creekis tegutsevas mereväe maa- ja meresõjabaasis oivaliste tulemustega — aparaat lasti sõjalaeva pardalt välja ja see ka naasis edukalt.

Hetkel paistab roboti peamiseks ülesandeks olevat kaitseotstarbeline seire. Samas aga võimaldaksid suhteliselt lihtsad modifikatsioonid sellele külge pookida ka ründesuutlikkuse, näiteks lõhkeainete kohaletoimetamise võime.

GuardBot’i saab nii distantsilt juhtida kui ka programmeerida määratud marsruudil patrullima. Lisaks ilmsetele sõjanduslikele rakendusvõimalustele võiks süsteemi vägagi edukalt panna ohutust tagama ka tsiviilkasutuses.

Droon oskab nii maismaal kui ka vees salvestada nii heli kui ka pilti.