Täna on latiinosid, ehk siis hispaaniakeelse taustaga inimesi USA elanike seas kuuendik, vähemalt 52 miljonit ja just elatustaseme erinevus sunnib miljoneid Ladina-Ameerika riikidest pärit inimesi iga päev otsima tööd ja elu jõukast USA-st. Mustanahalisi ja ka Aasia päritoluga inimesi on USA-s üha enam. Valge ingliskeelne rahvastik on juba kaotanud oma enamuse USA elanikkonnas.

See joon, kuhu viimastel aastatel on rajatud kaitsev müür kõikvõimalike salakaubavedajate ja ka illegaalsete immigrantide vastu Rio Grande jõel ja joonel, mis lahutab tänast USA territooriumi Mehhiko valdustest, oli veel 19. sajandi sügaval Mehhiko riigi sees. Kokku seitse tänast USA osariiki olid 1824. aasta piirides Mehhiko koosseisus: California, Nevada, Utah, Arizona, Colorado, New Mexico ja Texas, kuna Mehhiko põhjapiir oli tõmmatud piki 42. põhjalaiust.

Mehhiko ühendriigid 1824. aastal.

Senise Hispaania asekuningriigi Nueva España naabrusse oli USA jõudnud 1803. aastal, kui ostis Prantsusmaalt hiiglasliku Mehhiko lahest Kanada piirini ulatunud valduse nimega Louisiana. Florida lõi Hispaania koloniaalimpeeriumist lahku 1810 ja oli juba 90 päeva hiljem USA vägede poolt üle võetud, Uus-Hispaania asekuningriik asendus samal aastal alanud ülestõusu tõttu 1821. aastaks Mehhiko riigiga, mis ulatus Panamani välja.

USA oli Ladina-Ameerika vabanemise peamine toetaja, ka 1823. aasta Monroe doktriini peamine eesmärk oli ju ajada eurooplased Uue Maailma valitsemisest minema. 

Mehhiko-nimelise riigi algust võime lugeda 1814. aastast, esimene Mehhiko keisririik tekkis maailmakaardile (ja Hispaania võim sai otsa) 1821. aastal, kuigi kestis vaid kaks aastat, kuni lõunapoolsed riigid Guatemalast kuni Costa Ricani Mehhiko alt lahku lõid. Tänaste Mehhiko Ühendriikide riigikord kehtestati USA eeskujul 1824. aastal, kuigi tegemist ei ole olnud just sama stabiilse riigiga kui oli kuulus põhjanaaber. Vahele mahtus mitu segadusteaega, kaks Mehhiko Vabariiki ja veel ka teine Mehhiko keisririik (1863-1867). Ja nagu teada, pole Mehhiko ka täna just eriti rahulik koht.

Veel enne, kui läänerannikuni laienes hilisem Metsik Lääs, oli sealne hispaaniakeelne rahvastik - californios - sisuliselt väljaspool igasugust seadust: põhja pool tänast USA-Mehhiko piiri kujunes kaks territooriumi - Alta California (Ülem-California) ja Nuevo Mexico (Uus-Mehhiko), samas kui Texas liideti algul Coahuila y Tejas-nimelise osariigiga.

Texasesse kolis aga ühtmoodi koloniste nii lõunast kui idast, ja kui Mehhiko üritas orjandust 1823. aastal keelustada, siis just Texasesse kolinud USA orjapidajad hakkasid vastu. 1829. aastaks olid anglod juba Texase rahvastikus latiinode ees ülekaalu saanud.

Mehhikos pääsesid aga võimule jõud, kes föderaalsest riigikorrast just lugu ei pidanud, Antonio López de Santa Anna juhtimisel. 1836. aastal lõi Texas Mehhikost lahku, ning pinged teravnesid järjest. Santa Anna marssis suure armeega Texasesse, üritas sealset mässu jõuga maha suruda, kuid sai lõpuks lüüa Texase presidendi Sam Houstoni juhitud vägedelt.

USA kongress kuulutas sõja

1845. aastal sai Texasest juba USA osariik ja Mehhiko loomulikult ei saanud seda niisama pealt vaadata.

Mehhiko valmistus sõjaks, aga ometi kuulutas üsna otsitud ettekäänete põhjal 1846. aastal sõja välja hoopis USA kongress, peamiselt lõuna demokraatide jõul. USA presidendina juhtis sõda James K. Polk. Ja Mehhiko saatis Texase suunas teele jälle Santa Anna juhitud väe.

Sõjatandri kaart

USA majori John Fremonti toel oli Californias kuulutatud välja kohalik vabariik (California Republic) ja sealsed alad võeti juba 1847. aasta jaanuariks mehhiklastelt üle suhteliselt vähese vaevaga. Samal ajal tungis hilisema presidendi Zachary Taylori juhitud USA vähem kui 5000-meheline vägi üle Rio Grande ja lõi Santa Anna viis korda suurema väe taganema. Teine kindral, Winfield Scott marssis 1847. aasta augustis Mexico Cityni välja, mille ta ka okupeeris.

Mehhikol ei jäänud muud üle, kui leppida territoriaalsete kaotustega. USA maksis küll võidetud alade eest 15 miljonit dollarit ja kustutas 3,25 miljoni eest(tollases väärtuses) Mehhiko võlgu USA kodanike ees, aga hõõrumist kahe riigi vahel pole suudetud tänaseni kaotada. USA poolel langes selles sõjas 13 000, Mehhiko poolel 16 000 meest.