Up Helly Aa: viikingid tungisid Shetlandi saartele, nüüd jälle, laeva põletama

 (5)

Täna Šotimaale kuuluvatel Shetlandi saartel pole viikingid just haruldased külalised. 9. sajandil saabus saartele arvukalt normanne, kes seal elama asusid, Šotimaaga liideti ala alles 15. sajandil. Ja kohalik rahvas on siiani uhke oma viikingeist esivanemate üle.

Up Helly Aa on igaaastane, jaanuaris toimuv suurüritus, kui Yule-perioodi (ehk siis jõulude) lõpetuseks arvukalt viikingirüüs sõdalasi (pigem nn pühapäevaviikingeid) Shetlandi saarte pealinna Lerwicki saabub. 


Juba 1824 oli üks külas viibiv kirikuõpetaja ehmunud, milline mürgel linnas jõulude järel lahti läks. Millalgi 1840. aastal kaasnes pidustustega tõrvatünnide põletamine, mille käigus erinevad meestejõugud linna keskel lööminguid pidasid. Konstaablid, kes neid takistada üritasid, said ka ise peksa. 1870. aastatel keelasid võimud siiski tõrvatünnide põletamise, aga pidutsejad vastasid uute kommetega - hakati riietuma viikingeiks, korraldati tõrvikrongkäike, ja Up Helly Aa nime saanud tseremoonia libises jaanuari lõppu. Üritus lõpeb tavaliselt rituaalse viikingistiilis põletusmatusega.

Seotud lood:

Sõna viiking pärineb Norra lõunaosa regioonist Viken, kuigi kaheksandast üheteistkümnenda sajandini Põhja-Euroopast  kuni Vahemereni välja rüüstamas käinud, hiljem ka oma riigikesi püsti pannud jõugud võisid pärineda nii Norrast, Rootsist kui ka Taanist, kus just sel ajal kristlust ja tugevat riigivõimu juurutada üritati. Šotimaa põhjatipu saartel tekkis Norrale alluv jarliriik, mis küll 12. sajandist alates oli ühtlasi ka Šoti kuninga vasall. 1470 liideti ala lõpuks Šoti Kunigriigiga, 1707 seega ka Suurbritanniaga.

Shetlandi ligemale sajast saarest vaid 16 on asustatud, elab nendel 23 000 inimest, kes on päritolult pooleldi normannid, pooleldi šotlased. Up Helly Aa toob küll saartele ka arvukalt turiste.