Üks sündmus, mis tegi igast rootslasest „svenssoni“

 (34)
Üks sündmus, mis tegi igast rootslasest „svenssoni“
Kungsgatan Stockholmis 1967, päeval, mil teepoolt tuli vahetada.Wikimedia

Nimi Svensson on Rootsi levinuimate perekonnanimede seas alles üheksandal kohal. Ometi on just see nimi kujunenud sünonüümiks kõikide rootslaste kohta. Maailmakuulsaks tegi seose rootslane = svensson üks erakordne sündmus, 1967. aasta septembrist.

The Telstarsi laul „Hoia end paremale, Svensson“ pani sel aastal Rootsi edetabelid lukku, samas kui Rootsi elas üle ilmselt kõige murrangulisemat päeva oma rahuliku 20. sajandi ajaloos. Sõdadest riik pääses, revolutsioone seal ei korraldatud, muidki katastroofe õnnestus vältida. Kuid 3. septembril 1967 läks kolme krooni kuningriik vasakpoolselt liikluselt üle parempoolsele.

Liiklus oli tihe ka ajastul, kui autosid veel ei olnud. 1718-1734 kohustati Rootsis voorimehi parempoolsel teepoolel liikuma, siis aga juurdus riigis ikkagi vasakpoolne liiklus, nii nagu näiteks praeguseni Suurbritannias kombeks. Venemaa (sh ka Eesti ala) oli läinud 1752. aastal üle parempoolsele liiklusele, Soomes tehti see murranguline samm 1858. aastal.

1967. aasta Rootsi oli juba teistsugune. Tuhanded autojuhid, bussijuhid, veokijuhid, jne olid harjunud eluaeg vasakul teepoolel sõitma, sellest H-päevast  (H ehk höger, eesti k parempoolne) alates kohustati neid aga teisele poole teed kolima ja vastupidises suunas liikuma hakkama.

Seotud lood:

Murrang oli küll seda lihtsam, et juba niigi sõitsid paljud rootslased autodega, mille rool asus vasakul poolel, ja suurtest segadustest aitas senisel vasakpoolse liikluse ajastul vaid see, et tänavad olid kitsad ja autosid liikvel suhteliselt hõredalt. Harjumatu oli muidugi ületada Norra või Soome piiri. Aga riik muutus üha enam rahvusvaheliseks.

Idee teepooli vahetada oli liikvel juba 1927. aastast alates. 1955. aastal korraldati Rootsis ka referendum, mis ülekaalukalt (82,9 protsenti) lükkas tagasi parempoolsele liiklusele ülemineku. 1963. aastal otsustas parlament ometi selle reformi siiski läbi viia, ja üleminekuaeg venis neljale aastale. Selle jooksul korraldati ulatuslik teavituskampaania, korraldati lausa eraldi lauluvõistlus, mille võitja laulust saigi suur hitt, ja ilmselgelt tuli suunata ka raha sellele, et ühistransport muutuseks ümber ehitada.

Paljudes linnades oli H-päeval eraautode liiklus üldse keelatud, nende autode juhid, kes sel ajal aga sõitsid, olid kohustatud kell 4.50 auto peatama, keerama ettevaatlikult vastassuunavööndisse ja kell 5.00 võisid nad juba parempoolse reegli järgi edasi sõita. Ja varahommikusele tunnile vaatamata oli linn täis jalgrattureid ja jalakäijaid, kes olid tulnud lihtsalt erakordset sündmust tunnistama. Ka politsei juhtis teepoole vahetamist üsna karmi käega. Liiklust oli sel päeval reguleerima toodud 10 900 politseinikku või sõjaväelast ja sada tuhat vabatahtlikku.

Jama oli ühesuunaliste tänavatega, mille liiklus tuli ümber korraldada, bussipeatuste paviljonid tuli teisele poole teed üle viia, ristmikud täielikult ümber korraldada. Trammid Stockholmis, Helsingborgis ja suures osas ka Malmös tuli asendada bussidega, trammiliiklus Göteborgis ja osas Stockholmis küll jätkus. Riigis oli 3500 bussi, mis olid niigi parempoolse liikluse jaoks sobivad, ligemale 2000 bussi tuli maha kanda ja 2000 bussi tuli ümber ehitada, et nendest oleks võimalik teisel küljel väljuda. Tollases rahas läks see reform maksma 600 miljonit krooni. Ja tagajärg - liiklus muutus esialgu turvalisemaks, aga juba mõni aasta hiljem oli tagasi poolevahetuse eelsel tasemel.

Medelsvensson sõidab Volvoga

Aga nimi Svensson? Hüüdnimi Medelsvensson oli keskmise rootslase tähenduses kasutusele tulnud juba 1930. aastatel. 1951. aastal kuulutati ka ta avalikult välja – keskmine rootslane ehk medelsvensson kandis nime Gösta Gustavsson, oli 46-aastane, 172 sentimeetrit pikk, abielus 43-aastase naisega, neil oli kaks last ja pereisal oli aastane sissetulek 8400 tollast Rootsi krooni.

2013. aasta andmed on veidi teistsugused: nüüd on medelsvenssonite nimeks Maria (42) ja Fredrik Lars (40) Johansson, ka neil on kaks last, nad on saanud vähemalt gümnaasiumihariduse, neil on kodumaja, kus on televiisor ja arvuti ja nad sõidavad ringi Volvoga. Perekonna kuusissetulek on 35 000 Rootsi krooni.