Tsar Bomba - kõigi aegade võimsaim pomm, meiegi peal testitud

 (78)
Tsar Bomba - kõigi aegade võimsaim pomm, meiegi peal testitud
Tsar Bomba kaalus 27 tonniYouTube

30. oktoobril 1961 lõhati Novaja Zemlja kohal kõigi aegade võimsaim, enam kui 50-megatonnine vesinikpomm. Seda kui tõsine radioaktiivne saast Eestile kaela sadas, ei ole tänaseni teada.

Tsar Bomba, või nagu teda teiste nimedega kutsuti Kuzkina Mat, ka Vanka, ehk Suur-Ivan, oli kõigi aegade võimsaim pomm, mida kunagi katsetatud. Ja katsetati seda NSV Liidus.

Hilisem Nobeli rahupreemia laureaat Andrei Sahharov, kes kuulus selle rekordrelva välja töötanud teadlasterühma, hakkas tuumarelva vastaseks just selle plahvatuse ajendil.

27 tonni kaaluval Tsar Bombal polnud tegelikku sõjalist otstarvet, kuna polnud olemas pommitajat, mis seda sõjaolukorras kanda jõuaks. Ta jäi ainsaks omasuguseks. Ja selle katsetusega kiirustati, sest kommunistliku partei juht Nikita Hruštšov tahtis rekordiraamatutesse jõuda partei 22. kongressi ajal, mis pidi lõppema 31. oktoobril.

Väidetavalt oli tegemist küll kõigi aegade puhtaima tuumakatsetusega, mille saavutamiseks oli lõhkejõudu vähendatud sajalt megatonnilt 50 peale, aga plahvatusest tekkinud kuma oli nähtav ka 2000 kilomeetri tagant, koht Matjuškina lahe kaldal, mille kohal pomm alla visati, pühiti kõigest elavast puhtaks, isegi kivid sulasid, tuumaplahvatusest tekkinud "seen" kerkis 64 kilomeetri kõrgusele. Purustused maapinnal olid nähtavad ka sadade kilomeetrite kaugusel.

Seotud lood:

"Puhtus" on suhteline. Kuigi antud plahvatusel tekkinud radioaktiivset tolmusadu üritatigi ohjeldada, oli tegemist atmosfääris toimunud katsetusega ja vähemalt Põhjamaadele, Põhja-Ameerika ja Venemaa põhjarannikule, ilmselgelt ka Eestile sadas kaela radioaktiivset saasta.

Novaja Zemlja oli kõige tõsisem radioaktiivse saasta allikas põhjapoolkeral, võrreldav Tšernobõli või seni kestva Fuksuhima tuumakatastroofiga. 1954-1990 korraldati saartel 130 tuumakatsetust, enne 1964. aastat ka maa peal ja õhus.

Ennekõike Norra, aga ka Soome teadlased on üritanud välja selgitada kui tõsine saastatus nendest tekkis, kuigi tollal polnud vahendeid selle mõõtmiseks. Põhja-Jäämere plutooniumisisaldus on tänaseni ebatavaliselt kõrge.

Üks tuumakatsetus 1973. aastal, mis tehti küll Novaja Zemljal maa all, põhjustas lausa maavärina, magnituudiga 6.97. Ja ega see radioaktiivsus, mis maa alla peideti, sinna jäänud. 1987. aastal šahte ventileeriti, eriti rootslaste "rõõmuks," kuhu tuli uus radioaktiivne pilv kaela.