Teadlased: tasapisi kasutusse jõudvad iseteadlikud tapjarobotid tuleb viivitamatult keelustada

 (56)
Teadlased: tasapisi kasutusse jõudvad iseteadlikud tapjarobotid tuleb viivitamatult keelustada
USA armee kasutatav MQ-9 Reaper droon on üks paljudest kasutusel olevatest droonisüsteemidest, millel on vähemalt osaliselt olemas iseseisvalt tegutsemise võimekusFoto: SHAH MARAI, AFP

Washington DC-s toimunud Ameerika Teaduse Arengu Ühingu (AAAS) aastakonverentsil nõuti autonoomsete relvasüsteemide keelamist.

"Me ei räägi kõndivatest ja rääkivatest Terminaatori moodi robotitest, kes kohe maailma vallutama hakkavad. Me oleme mures palju konkreetsemate asjade pärast - kõne all on tavapärased relvasüsteemid, millel on loodud ise tegutsemise võimekus," ütles BBC-le Human Rights Watchi (HRW) nimelisesse mittetulundusühingusse kuuluv Mary Wareham.

"Need süsteemid on juba praegu kasutusel - üks hea näide on droonid, kuid on olemas juba ka iselendavaid sõjaväe lennumasinaid ja näiteks robotvalvetornid, mis suudavad iseseisvalt liikumist tuvastada. Kõik need on täisautonoomsete relvasüsteemide eelkäijad," ütles Wareham.

Human Rights Watch on üks 89st mittetulundusühingust, mis on koondunud võitlema eesmärgiga luua autonoomsete relvade keelustamiseks üleilmne raamistik. Kokku on ühtse eesmärgi nimel ühinenud juba mittetulundusühingud 50st eri riigist.

Seotud lood:

Kuid tegemist ei ole probleemiga ainult mittetulundusühingute arust. Tapjarobotite keelustamise meelt on näiteks ka Clearpath Roboticsi tehnoloogiajuht Ryan Gariepy, kelle ettevõte täidab muuhulgas ka kaitsetööstuse tellimusi. Tehisintellektiga seotud relvasüsteeme nad aga ei loo ning ei kavatse seda ka tulevikus teha.

"Kui sellised süsteemid alt veavad, siis on see tõsine mure. Tehisintellekti teadmine põhineb hetkel ainult pildituvastusel. See on küll hea, kuid see ei paku mingisugust konteksti, mis võimaldaks olla lahinguväljal otsuste tegija ning vajadusel ka tapja," ütles Gariepy. Tema sõnul ei vastuta autonoomne relvasüsteem oma tehtud otsuste eest, vaid tegelikult lasub vastutus arendajatel, programmeerijatel ja teadlastel, kellel aga ei ole õrna aimugi sellest, millistes tingimustes relva tegelikult kasutatakse.

New Yorgi New Schooli Ülikooli tehnoloogiafilosoofi Peter Asaro sõnul tekitab vastutuse küsimus hulga probleeme juhul, kui süsteem peaks kellegi ekslikult tapma. "Anda masinale võimalus tappa ei ole õige ning see on ka inimõiguste vastane. Masinatel ei ole arusaama moraalist ning seetõttu ei saa need otsustada elu ja surma üle," ütles Asaro. Ka tema sõnul võib sellistel jagatud vastutusega juhtudel päriselt tapmise eest vastutada hoopis relvasüsteemi looja.