Tänavu täitub 200 aastat Struve meridiaanikaare mõõtmise algusest
Tartu Ülikoolis õppinud ja Tartu Tähetorni juhatajana töötanud maailmakuulsat geodeeti Friedrich Georg Wilhelm Struvet ajendas ligi 40 aasta kestnud mõõtmistöid ette võtma soov kindlaks määrata maakera kuju ja suurus.
Kaare mõõtmine toimus aastatel 1816-1855 ja lisaks Struvele juhtis töid Vaivarast pärit geodeet Carl Friedrich Tenner.
"Struve-Tenneri kaar viis geodeetilise ja kartograafilise mõõdistamise oluliselt uuele tasemele ja suurimat kasu tõi see just maakaartide koostajatele.
Enam ei pidanud kaardile märgitavaid kaugusi arvestama kaamelikaravani liikumiskiiruse järgi, vaid aluseks sai võtta Struve juurutatud meetodi, mis on hämmastavalt täpne isegi tänapäeva mõistes.
Tegu on 19. sajandi teaduse ja tehnika erakordse saavutusega, mis on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja ning Maa-ametil on erakordne võimalus võõrustada kõiki Struve meridiaanikaart tutvustavate ja kaitsvate riikide esindajaid," ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Struve geodeetiline meridiaanikaar on 2800 kilomeetrit pikk ning kulgeb alates Hammerfestist Põhja-Jäämerel kuni Izmailini Musta mere ääres ja läbib Rootsit, Norrat, Soomet, Venemaad, Eestit, Lätit, Leedut, Valgevenet, Ukrainat ja Moldovat.
2005. aastast veel säilinud mõõtmispunktid on võetud UNESCO kaitse alla. Eestist kuuluvad sellesse nimekirja Tartu Tähetorn ja Simuna-Võivere baasjoone otspunktid.
7. septembril toimub Maa-ametis UNESCO egiidi all Struve meridiaanikaare rahvusvahelise koordineeriva komitee koosolek, kus kümne riigi esindajad annavad ülevaate tegevustest meridiaanikaare tutvustamisel ja kaitsmisel ning arutavad edasisi koostöövõimalusi.
Järgmisel päeval toimub ekskursioon Struve kaare Eesti punktidesse, mis asuvad Tartu Tähetornis, Võiveres ja Simunas.
Maa-amet on UNESCO Struve meridiaanikaare koordineerimiskomitees Eesti riigi esindaja. Komitee istung toimub iga kahe aasta tagant. 2014. a oli võõrustaja Leedu, kus kaheks järgnevaks aastaks valiti komitee eesistujariigiks ja uue koosoleku toimumiskohaks Eesti.
Maa-amet täiendas oma ajalooliste kaartide kogu Struve kaare punkte kajastava kaardiga, kuhu on kantud Eestis tuvastatud punktid.
Kokku valiti Eestis mõõtmisteks 22 punkti ja baasjoon. Välimõõtmised toimusid ajavahemikul 1822. a kevadest kuni 1827. a sügiseni. UNESCO kultuuripärandi nimekirja on Eestist kantud kolm punkti: Tartu Tähetorn ja Simuna-Võivere baasjoone otspunktid.
Struve meridiaanikaare kaardirakendust saab vaadata Maa-ameti geoportaali ajalooliste kaartide kaardirakenduses.
