Tähelepanekuid Iraagist ja Afganistanist: kuidas peaks käituma (väeüksuse) juht?
Artikkel annab eelkõige soovitusi sõjalistel operatsioonidel osalevatele üksuste ülematele, kuid on mõeldud ka kõigile teistele teemast huvitatutele. Minu soovitused põhinevad kogemustel rühmaülemana Iraagist ja kompaniiülemana Afganistanist.
Pean tunnistama, et pole enda soovitusi alati sajaprotsendiliselt suutnud järgida, kuid loodetavasti suudan tulevikus seda paremini teha. Kuigi minu väljatoodud punktid peaksid olema teada-tuntud, siis paljud neist ei leidnud minu Sõjakoolis õppimise ajal piisavalt kajastamist või ei räägitud nendest üldse. Sõjaliseks operatsiooniks valmistuvale ja osalevale üksuse ülemale soovitan kinni pidada järgmistest põhimõtetest:
Treeni igal võimalusel koos üksusega
Olles üksuse ülem, treeni võimalikult palju koos enda üksusega, et tekiks usaldus ja ühine arusaam. See tähendab seda, et väljaõppes ole alati kohal ja puudu ainult väga mõjuvatel põhjustel. Selleks lükka paberitöö kasvõi pärast ametlikku tööaega, et saaksid olla n-ö maastikul üksusega võimalikult palju koos.
Koos väljaõppe läbimine enne missiooni on usalduse ehitamise aluseks. Väljaõppe ajal õpid sa endale vajalikke oskusi eesolevaks missiooniks, kuid veelgi olulisem on õppida tundma enda alluvuses ja kõrval olevaid mehi ning naisi. Väljaõppe ajal saad sa aru nende võimekustest ja oskustest.
Seda teadmist on missioonil vaja just keerulisemate ja ohtlikemate ülesannete täitmiseks ning selleks õigete inimeste valimisel. Sama oluline on ka alluvate usalduse võitmine ja eelkõige näitamine, et sa saad enda tööga hakkama.
Ära anna ülesandeid, mida sa ise ei täidaks
Ära käse alluvatel teha seda, mida sa isiklikult ei teeks. Üksuse juhina on sul kaks peamist ülesannet: täita üksusele püstitatud missioon ja hoida enda alluvuses olevad sõdurid elus. Missiooni täitmine on alati kõige olulisem, kuid samas pead sa tegema kõik selleks, et sõdurid elus hoida. Enamik sõjalisi tegevusi sisaldab riske ja alati pole võimalik riske piisavalt maandada.
Siiski, enne alluvatele ülesande andmist saad kasutada lihtsat kontrollküsimust iseendale – kas ma ise täidaks selles olukorras ja nende vahenditega määratud ülesande? Näiteks ära anna sõdurile käsku kontrollida võimalikku IED (isetehtud lõhkeseade) asukohta, kui sa seda ülesannet isiklikult ei täidaks. Või ära saada kedagi ründama vastase tugevalt kindlustatud positsiooni, kui sa seda isiklikult ei teeks.
Võimaliku IED kontrollimiseks kasuta selleks kõige paremat spetsialisti (nt lahingupioneer) ja taga talle kõige parem julgestus ja toetus. Vastase positsiooni ründamiseks tee ründegrupp võimekamaks, lisades sinna näiteks pioneerid, meedikud jne. Lisaks taga ründegrupile tule- ja õhutoetus. Tee kõik selleks, et vastase positsioon oleks purustatud või maha surutud enne rünnakut.
Hoia plaanid lihtsana
Mida lihtsam plaan, seda lihtsam on seda järgida. Tuleb arvestada, et pikad ja ohtlikud operatsioonid ning situatsioonid kurnavad sõdureid ja ülemaid. Mida väsinumad nad on, seda rohkem hakatakse tegema vigu. Kui operatsiooni plaan on keeruline, siis on ka suurem tõenäosus, et midagi võib minna valesti.
Alati ei saa ära hoida tekkivat väsimust, kuid saab vältida keerulisi plaane, mida keegi ei suuda meeles pidada ja mis juba pärast esimest kontakti vastasega vajavad muutmist. Lisaks täidavad alluvad meelsamini plaane, millest nad saavad aru ja mille puhul nad usuvad, et need on teostatavad.
Veelgi parem on, kui alluvad saavad plaani koostamisel abiks olla või võetakse nende soovitusi kuulda. Sellisel juhul on nad valmis ülesande täitmises meelsamini kaasa lööma.
Juhi eest
Alluvad tahavad näha, et ülem jagab nendega samu ohte ja vajalikul hetkel on neid toetamas. Ülema kohalolek näitab alluvatele, et nad pole üksi, sisendades sellega alluvatesse kindlustunnet. Enda kohalolekuga saab ülem näidata eeskuju ja valmisolekut jagada sõduritega raskusi, mis iganes ka ees ei seisaks.
See ei tähenda seda, et ülemana peaksid olema esimeste seas näiteks rünnakul, vaid rühmaülemana peaksid olema eesmise jao taga ja kompaniiülemana eesmise rühma taga. Kui ees liikuval jaoülemal või rühmaülemal tekib probleem või vastasega kontakt, siis oled ülemana olukorrale võimalikult lähedal ja saad olukorrast kiiremini pildi ette. Seejärel saad eesmise üksuse ülemat vajadusel nõustada-suunata ja pakkuda talle toetust.
Samas pead jälgima, et jaoülema või rühmaülema läheduses ei sekkuks liialt nende töösse. Las nad teevad enda osa ja ole vajadusel valmis neid aitama.
Tulevahetuses jää rahulikuks
Tulevahetuses või kriisiolukorras peab ülem säilitama rahuliku oleku ja ei tohi välja näidata hirmu, kuigi hirmu tundmine on täiesti loomulik. Kui juht kaotab rahulikkuse või näitab välja hirmu, siis võib kaduda usk temasse kui juhisse ja see omakorda võib viia edasi kogu üksuse lagunemisele.
Loomulikult võib olukord tegelikult olla päris halb ja üksuse ülemana võib tekkida tunne, et olukord on ammu kontrolli alt väljunud, kuid seda ei tohi välja näidata. Rahuliku ja kindla olekuga tagad ülemana, et alluvate arvates on olukord kontrolli all ja üksus suudab olukorrast edukalt väljuda.
Rahulikkus peab säilima ülema käitumises, kõnemaneeris ja ka raadio eetris – esiteks ei saa muidu sinust keegi aru ja teiseks tuleb arvestada, et paljud kuulavad vestlust pealt.
Loodetavasti on need soovitused peamiselt abiks sõjaliseks operatsiooniks valmistuvale üksuse ülemale ja ka kõigile teistele teadmiseks ja mõtteaineks olenemata nende positsioonist või teenistuskohast.
