Taani muuseumid on lausa hädas, kuna riigis möllab sel suvel võimas leidudeuputus

 (3)
Taani muuseumid on lausa hädas, kuna riigis möllab sel suvel võimas leidudeuputus
Taanist hiljuti leitud pronksiaegne mõõk, vaid üks mitmetest väga väärtuslikest leidudest sel suvel. Museum Vestsjaelland.

Viimati leidsid kaks harrastusarheoloogi äsja 82 sentimeetri pikkuse pronksiaja mõõga, mis oli ülihästi säilinud, aga sellele lisaks on terve Taani arheoloogiasuvi olnud ülimalt leiduderohke.

Hobidetektoristid Ernst Christiansen ja Lis Therkelsen võtsid metalliotsija õhtusele jalutuskäigule kaasa ja ühtäkki andis aparaat märku, et midagi põnevat on mullas neid ootamas. Umbes 30 sentimeetri sügavuselt leidsid nad miskit, mis meenutas mõõga otsa. Christiansen ja Therkelsen mõistsid, et tegu on olulise leiuga, ajasid augu kinni ja võtsid ühendust Vestsjællandi muuseumiga. Järgmisel päeval tulid mõlemad koos muinsuskaitseinspektoriga tagasi ja leid kaevati välja. Inspektor Arne Hedegaard Andersen ütles, et tegu on erakordselt hästi säilinud mõõgaga, mille teral ja käepidemel on siiani nähtavad kõige peenemadki detailid ning mis on siiani terav.

Muuseum usub, et mõõk on pärit Põhjala pronksiaja neljandast perioodist ehk umbes aastaist 1100-900 enne Kristust.

See on aga vaid üks näide tõelisest aaretekosest, millega taani muuseumitöötajad on viimasel ajal pidanud toime tulema. Juunis leiti Taanist näiteks läbi aegade suurim viikingite kuldaare, seejärel 1100-aastane krutsifiks, mis võib ümber kirjutada kristluse Skandinaaviasse tuleku loo; neile lisaks veel hunnik 700-aastaseid münte. Veel leiti juulis umbes 2000 kuldspiraali, mida kandsid pronksiaegsed päiksekummardajaist preesterkuningad ning lõpuks tuli välja üks umbes aastast 1000 pärit ruunikivi, mis oli 250 aastat kadunud olnud.

Taani rahvusmuuseum on sellega seoses teatanud, et üliväärtuslikke leide on tänavuse erakordse suvega kogunenud nii palju, et nad ei jõua kogu infot enam töödeldagi.