Uudisnupud meedias kajastavad infot tehingu väärtuse, hangitava relvastuse ja hankega kaasnenud vastuvaidluste ja süüdistuste kohta, vahendab ajakiri Sõdur 3 / 2020.

Selle sammuga sai Eestist kolmekümne teine Spike’i perekonna kasutaja, kellest 19 on Euroopa Liidu ja NATO liikmed.

Kaitseväe tankitõrjespetsialistid aga ei huvitu nendest arvudest, vaid hingavad kergendatult. Pea kaks kümnendit kestnud unelm on realiseerumas – kaitsevägi saab omale kauaoodatud relvastuse, mis viib jalaväebrigaadide tankitõrjevõime täiesti uuele tasemele.

Hangitavad Spike LR'i tankitõrje-raketikompleksid on riigikaitse arengukavas planeeritud seadmed jalaväebrigaadide tankitõrjekompaniide relvastamiseks. Need on tõhusaks täienduseks praegu jalaväepataljonide relvastuses olevale tankitõrje-raketikompleksile Javelin.

Ametlikult on kaitseväe relvastuses teisigi tankitõrje-raketikomplekse, aga MAPATS-süsteemi ei kasutata juba mõnda aega. Ka Milan on õige pea suundumas oma väljateenitud pensionile.

Tankitõrje-raketikompleksi Spike perekond sai alguse sõjalisest vajadusest 1970ndate lõpus. Iisraelil oli vaja soomusüksustest lähtuvale ohule vastu astuda, samas tehes seda pikemalt distantsilt seadmata ohtu oma üksusi. Selleks töötati suure saladuskatte all välja projekt, mis nüüd kannab NLOS-raketi nime.

Relv oli tõhus ning ajendatuna selle edust lahinguväljal asuti 1980ndate lõpus välja töötama kergemat süsteemi, mida saab kaasata ka jalaväe tegevusse. Sellest arendustegevusest sündis 1990ndate lõpus SPIKE LR, mis kuni 2019. aastani oli üks ainulaadsemaid jalaväe kasutuses olevaid tankitõrjerelvi maailmas. Alles MBDA MMP-süsteemi turule tulek tekitas selles valdkonnas konkurentsi.

Spike’i perekonda kuulub neli eri omadusega relva, mis koosnevad viiest põhikomponendist: laskeseade, kolmjalg / alus, vooluallikas, termovaatlusseade ja rakett. Need neli relva on NLOS, ER/ER2, LR/LR2 ja SR.

Kõik raketid ühe erandiga on kas lase-ja-unusta-, lase-vaatle-korrigeeri- või lase-ja-juhi-kohale-võimega. Kasutajate suure hulga ja erisuguste soovide tõttu arendatakse kõike süsteeme pidevalt.

Nagu eespool mainitud, osutus Eesti valik Spike LR-süsteemi kasuks. Iroonilisel kombel on just väga hea, et vastupidi kaitseväe tankitõrjeekspertide tungivale soovitusele, seda süsteemi mõned aastad tagasi ei soetatud.

Nimelt on LR-süsteemis viimastel aastatel toimunud jõuline areng nii relva enda kui ka laskemoona puhul. Tavapärase laskeseadme CLU (ingl Command Launch Unit) on välja vahetanud täisdigitaalne iCLU (ingl Integrated Command Launch Unit).

iCLU-l ei ole vaja eraldi termovaatlusseadet, sest see on juba põhiseadmesse sisse ehitatud. Peale selle on laskeseadmes iCLU ka mitmesugused IR- ja CCD-videokanalid ning seade võimaldab suhelda raketiga ja muuta relva laskeseadeid nagu tahvelarvutis.

LR2-raketi laskemoonale on välja töötatud täiendused, mis võimaldavad laskekaugust 5,5 km. Samuti ei ole raketi infrapunaseadmeil jahutuseks vaja eraldi gaasi ning koos iCLU-süsteemiga saab raketti lasta ka koordinaatidele. Aastatepikkune arendustegevus on võimaldanud Eestil hankida uusim turul olev tehnoloogia.