Šotimaal kaevati välja kunagine viikingikärajate toimumispaik

 (6)
Foto: Dr. Oliver J. O'Grady / LiveScience
Foto: Dr. Oliver J. O'Grady / LiveScience

8. sajandil tabas Inglis-, Šoti- ja Iirimaad, nagu ka suurt osa Mandri-Euroopa rannikualasid viikingite nuhtlus - nad tulid, rüüstasid, põletasid maha kloostreid, aga mõnel pool jäid ka alaliselt kohale, ning viikingiriigikesi leiame ridamisi ka Briti saarte rannikuilt. Nüüd aga kaevasid arheoloogid Šotimaal välja koha, kus viikingid omal ajal kohalikke kärajaid ehk tinge pidasid.

Demokraatia pärineb mõistena antiik-Kreekast, kuid paljudel põhjala rahvastel oli sarnane ühiskonnavorm olemas juba enne riigi ja kuningavõimu teket. Kuningaid valiti, ka muid asju otsustati ühiselt ja selleks tuli rahvas reeglina kokku kärajatele, ehk germaanlaste puhul tingidele. Tänastest parlamentidest vanimaks on 930. aastal kokku tulnud Islandi Althing, aga ta polnud kaugeltki esimene omalaadne. Ka eestlaste minevikust on teada kärajatepaik Raikkülas.

Šotimaal asub täna Dingwall, viie tuhande elanikuga linn, mille nimest võib juba välja lugeda muistset normanni sõna thingvellir - tingi väli. Dingwalli kindluse on ka ehitanud normannid - ehk kohalikud norralaste järeltulijad millalgi 11. sajandil. Ja nüüd ilmneb, et kärajaid on peetud paigas, kus nüüd asub parkla.

Seotud lood:

"See on fantastiline leid, tõesti," märkis kaevamisi juhtinud Oliver J. T. O'Grady, kes juhib ka firmat OJT Heritage, väljaandele LiveScience. "Mitte kellelgi polnud andmeid tingipaigast Šotimaal."

Sarnaseid kohti on leida Norrast, Islandist, Orkney ja Shetlandi saartelt, kus norralaste kolonisatsioon 9. sajandist kõige tugevama jälje jättis, ja kuigi inimesed sellistel väljadel püsivalt ei viibinud ja seega ka vundamente maha ei jätnud, siis just ajutiste katusealuste jäljed ja üsna juhuslik leiumaterjal viitavad võimalikele tingiväljadele.

13. sajandi allikad märgivad ka kogunemisküngast Dingwallis asuva abaja lähistel, kuhu on hiljem maetud ka kohalikke krahve. 1947. aastal lükkasid buldooserid selle künka tasa, et parkimisplatsi rajada. Nüüd, uutel kaevamistel ilmnes, et see küngas oli kokku kuhjatud just 11. sajandil, künka alt tuli välja aga mitmekesist leiumaterjali.

Selleks ajaks (11. sajandiks) oli küll viikingitehirm juba unustatud, normannid, kes olid Briti saartele ja rannikualadele alaliselt elama jäänud, kuulasid küll ajuti Orkney ja Shetlandi saarte valitsejate sõna, aga enamasti üritasid toime tulla iseseisvate kogukondadena.  Ja sellise künka kuhjamine ei olnud just väike ettevõtmine.