Soomepoiste ajaleht Malevlane Normandia dessandist vahetult pärast selle algust 1944. aastal

 (27)
Conseil Régional de Basse-Normandie / National Archives USA
Conseil Régional de Basse-Normandie / National Archives USA

Vahendame ülevaate suurest murrangust Teises maailmasõjas, nii nagu seda nägi Helsingis ilmunud ajaleht Malevlane vahetult pärast D-päeva. Samal ajal kui Eestis ilmunud ajalehed tohtisid avaldada vaid Berliini ja nõukogude tagalas ilmunud ajalehed vaid Moskva ametlikku propagandat, oli Malevlasel Soomes võimalik asjadele ka neutraalsem pilk heita.

Kirjutab Malevlane 1944. aastal:

Sõjapoliitiline ülevaade

Otsustav ajajärk maailmasõjas on alganud. Lääneriigid on alanud maa-, mere- ja õhujõudude ühise üldrünnaku Euroopa kindlustuste vastu ja Saksa on välja mänginud vastutrumbina salajase relva – rakett-torpeedo.

Lääneriikide vägede maabumine sündis Põhja-Prantsusmaal Normandia rannal, kus sakslased seda kõige vähem ootasid. Sõja-asjatundjate arvates vajasid liitriigid suurte vägede maalesaatmiseks kõigepealt üht head sadamat ja seepärast oodati maabumist mõne Põhja-Prantsusmaa suurema sadama läheduse.

https://militarybenefits.info
Seotud lood:

Ootuste vastu sündis lääneriikide vägede maaletulek Põhja-Prantsuse ranniku osal, kus ei olnud ühtegi suuremat sadamat ja kus meri oli pealegi madal ning lahtine. Sarnase mittesoodsa maaletulekupaiga valimisega tahtis lääneriikide strateegia nähtavasti valmistada sakslastele üllatust, mis ka õnnestus, sest nagu hiljem selgus ei oodanud sakslased seal maaletulekut.

Teise üllatusmomendina oli maaletuleku aeg. Lääneriikide merejõud ja invasioonilaevastik ei saabunud maabumisranda öösel, vaikse ilmaga ja udukatte all nagu oodati, vaid tuulisel ja päiksepaistelisel hommikutunnil. Maabumisoperatsioonide läbiviimine ebasoodsais maastiku- ja ilmastikutingimusis oli võimalik lääneriikide poolt tegevusse rakendatud ja hoolega ette valmistatud tehniliste jõudude tõttu. Umbes 11 000 lennukit ja üle 5000 laeva ning maabumispaati võttis esimesel päeval osa vägede transpordist Euroopa mandrile.

Et takistada saksa abivägede kiiret saabumist sisemaa toetuskohtadest ohustatud piirkonda, olid tegevuses tuhanded ja tuhanded langevarjurid sakslaste rannakaitsejoone tagalas. Tänu õhu- ja merejõudude suurele ülekaalule õnnestus lääneriikidel moodustada umbes 120 km pikal rannaribal sillapea, mille laiendamise pärast on käimas suured lahingud.

www.army.mil/d-day

Churchill ja Roosevelt olid omis kõnedes korduvalt kinnitanud. et kui maabumine algab, siis algab üldrünnak igalt ilmakaarelt – läänest, idast, põhjast ja lõunast korraga. Maabumise esimesel nädalal valitses aga vaikus teistel rinnetel edasi ja kui lõpuks punaarmee nihkus paigalt. siis mitte nagu oodati Saksamaa suunas. vaid Soome suunas. Venelaste tegevusetuse saladus paljastus õige pea. Moskvas ilmuv ametlik ajaleht "Sõda ja töölisklass" ristis maaletuleku Normandias sõjaliselt tähtsusetuks ettevõtteks, teise rinde aseaineks.

Saksa sõjaväejuhatus suhtus lääneriikide vägede maaletulekusse alguses suure tagasihoidlikkusega. Esimesel päeval ei olnud õhujõude peaaegu üldse tegevuses ja ka allveelaevastik ning pealveelaevastik polnud liikvel. Sakslaste aktiivsus kasvas aga päev-päevalt ning peagi muutus Normandia rand möllavaks lahinguväljaks. Ka sakslaste! oli üllatus varuks – rakett-torpeedo ja uus seni tundmatu lõhkeaine, millistele sakslased rajavad nüüd omi võidulootusi.

Maabumine Normandias tuli silmapilgul, mil liitriigid Itaalia rindel olid saavutanud otsustava võidu. Kesselringi armee lüüasaamine Rooma kaitsmisel oli niivõrd ränk, et see on nüüd sunnitud otsima kaitset Põhja-Itaalia kaitsepositsioonidest. Kuidas lääneriigid oma edu ära kasutavad Vahemereruumis, näitab muidugi lähim tulevik.

Kauge-Idas algav suvi ei toonud üldolukorras olulisi muudatusi. Liitriikidel on endiselt algatus Vaikse ookeani ruumis, kuid jaapanlased on samal ajal tunduvalt kindlustanud end Hiinas.

Maailmasõja viies aasta on lähenemas lõpule. On alganud inimkonna tragöödia viimne osutus. Oluline ei ole nüüd enam see mis sünnib üksikul rindel omaette. vaid nende kogumõju lõpplahendusele ja lõpu kiirendamisele.

Malevlane, 17. 06. (ilmus 23. juunil) 1944