Sõjavägi muutub rohelisemaks – mitte keskkonnale mõeldes, vaid nii hukkub vähem sõdureid

 (7)
Sõjavägi muutub rohelisemaks – mitte keskkonnale mõeldes, vaid nii hukkub vähem sõdureid
Sõjalaev merel; pildistas Katrin Jõgisaar / Bioneer.ee

Kütuse transportimine sõjatsooni võib surmaga lõppeda.

Pakistani mägede ja kõrbete kaudu varustatakse Afganistanis asuvaid võõrvägesid, kuid selle käigus hukkub keskmiselt üks sõdur iga 24 konvoi kohta, kirjutab Bioneer.ee.

Seetõttu tahavadki maailma suurimad sõjalised jõud diisli ja bensiini osaliselt asendada päikesepaneelide, tuulegeneraatorite ja akudega.

Eesmärgiks ei ole keskkonda säästa, vaid aidata sõjaväel ohutumalt ja odavamalt vaenlasi alistada. Lisaks sellele saab sõjavägi taastuvenergiat kasutades ka avalikkuse silmis plusspunkte teenida.

Ameerika Ühendriikide mereväekapten ja mereväeministri asetäitja büroos poliitikajuhi ametit pidav Jim Goudreau on mures julgeoleku pärast, et kütus üldse missioonil olevate sõjaväelasteni jõuaks.

„Sellega seotud riske ja kulusid ei mõõdeta vaid dollarites, sest mängus on elud ja missiooni lõpuleviimine või ebaõnnestumine,“ sõnas Goudreau.

USA, Euroopa Liidu ja NATO sõjalistele jõududele saabus äratussignaal aastatel 2005-2006. Nafta hind kallines üle kahe korra ning Afganistani ja Iraagi sõdade majanduslikud kulud ja hukkunute arv kasvasid jätkuvalt.

Tavaliselt veetakse kütus kaugetesse ja ohtlikesse piirkondadesse, sageli sõjategevuse ajal, lennukite, laevade või veoautodega. Seega liigub sõjatsoonis rohkem vägesid, kelle ainus ülesanne on kütusevedu ja -valve lennukite, tankide ja laevade kütusepaakide täitmise ajal.

Seotud lood:

NATO andmetel sai Afganistanis aastatel 2003-2007 rünnakutes kütuse- ja veekonvoidele surma või vigastada umbes 3000 USA sõdurit.

Targad valikud

Isegi praegu võib sõjatsoonis märgata üksikuid päikesepaneele. Näiteks kasutas üks USA jalaväeohvitser juba 2009. aastal oma raadio akude laadimiseks päikesevalgust.

Euroopa Kaitseagentuuri energiaalaste projektide juht Sharon McManus kirjeldas, kuidas mõnedes laagrites kasutatakse meditsiinitelkide katustel painduvaid päikesepaneele.

Samas ütles McManus, et taastuvenergiat küll kasutatakse vähesel määral, kuid sellega ei asendata diiselgeneraatoreid.

Juba kümme aastat tagasi tehti kindlaks vajadused, mille katmiseks kasutatakse alles nüüd suuremas ulatuses päikese- ja tuuleenergiat ning energiatõhusat tehnoloogiat.

See võimaldab sõjalistel jõududel ja ka üksikutel sõduritel järk-järgult sõltumatuks saada. 2011. aastal NATO algatatud nutika energiakasutuse programmi (Smart Energy) raames tutvustati eelmise aasta juunis mitmeid uusi leiutisi Ungaris Veszprémi linna lähedal asuvas lahingukoolis.

NATO peasekretäri abi uute julgeolekuväljakutsete alal ja endine Rumeenia suursaadik Sorin Ducaru arvab, et logistilist jalajälge vähendades saaks logistika turvalisuse tagamiseks kasutada märksa vähem vahendeid.

Sellega saab päästa elusid, hajutada riske ja vabastada vahendeid, mida läheb rohkem vaja tegevuse põhieesmärkide saavutamiseks, ütles Ducaru.

Ungaris oli põhitähelepanu all mikrovõrk: arvuti juhitav süsteem energianõudluse mõõtmiseks ja energia jagamiseks vastavalt vajadusele. Mikrovõrgu abil saab laager energiat akudest, mida võib laadida taastuvenergia, diisli või ükskõik millise kütuse abil.

Vaatamiseks välja pandud taastuvenergiaallikatest tutvustati päikesepaneelidest vaipa, mille saab kokku rullida ja viie minutiga haagisele paigutada.

Samuti sai näha 680-grammist vesti, mis töötab ka elektriseadmena ja varustab 24 tunni jooksul sõdurit elektriga.

Muu näitusel olev varustus oli mõeldud hoopis energiavajaduste vähendamiseks. Nagu näiteks soojustatud telgid, mida hoiavad koos kerged süsinikust ja alumiiniumist kaared; päikesevarjud sisetemperatuuri jahutamiseks ja LED-lambid.

Ducaru sõnul tasub lihtsamatesse tehnoloogiatesse investeerimine ära juba kuue kuu või ühe aastaga. Keerukama varustuse puhul võib selleks kuluda ohtlikes piirkondades 18 kuud ja turvalisemas keskkonnas kuni kaks aastat.

„Kokkuvõtteks võib öelda, et see tasub ära. Mida ohtlikum on keskkond, seda kiirem on tasuvusaeg. Afganistanis saab toetuste tõttu aastaga raha tagasi,“ arutles Ducaru.

NATO väed on Afganistanis sõdinud ja Afganistani julgeolekujõude koolitanud juba alates 2003. aastast.

Riskid olid niivõrd kõrged, et ühe galloni kütuse sõjatsooni viimine oli samaväärne viie galloni maksumusega ja transpordile kulutati veel neli gallonit kütust, kirjeldas Ducaru.

Euroopa Kaitseagentuur uurib samuti, kuidas Euroopa riigid saaksid tõhusust tõsta.

Oktoobris paigaldati Mali laagrisse nii kaasaskantavad kui ka fikseeritud paigutusega päikesepaneelid ning vee- ja elektriarvestid. Sellega näeb ära, kuidas saaks traditsiooniliste vooluvõrkude kõrval kasutusele võtta ka uusi tehnoloogiaid.

Elud ja raha

Sõjaväelaste jaoks on rohelisemate valikute peapõhjuseks turvalisus. Kütusevedu Afganistani võis olla kulukas, kuid see maksis enamat kui raha.

„Palju olulisem faktor on oht inimelule. Mõnedes ohtlikes piirkondades, näiteks aladel Pakistanist Afganistanini, oli olukordi, kus konvoid lasti õhku ja inimesed said surma,“ ütles Ducaru.

Sellepärast on Euroopas energiatõhususest huvitatud kõige rohkem sõjalised jõud, mis on turvariskide suhtes haavatavamad.

Nende hulgas on Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, kes on tavaliselt Euroopa Liidu laiahaardelistele kliimategevuse eesmärkidele ja poliitikale vastu töötanud.

Oluline on ka maksumus dollarites. USA kaitseministeerium on alates 2009. aastast kulutanud ainuüksi sõjaliste operatsioonide energiaga varustamisele 10,2–16,6 miljardit dollarit aastas, mis teeb kokku umbes 75% ministeeriumi energiakasutusest.

Eelduste kohaselt kulub 2016. eelarveaastal kuni järgmise septembrini 12,9 miljardit USA dollarit.

Võrreledes sõjatsooni kütuse transportimisega võivad ka rohelised valikud kalliks maksma minna.

Stratfori eksperdirühma sõjaanalüütik Omar Lamrani sõnul oleks näiteks tehnoloogia, mis muudab merevee laevade tarbeks vedelaks süsivesinikkütuseks puhtam ja säästvam. Kuid selle hind ei ole veel taskukohane.

Lamrani hinnangul on praegusel hetkel kulud piiratud. Võimalik on fossiilkütuste kasutamine lõpetada ja kasutusele võtta alternatiivsed energiaallikad, kuid see on siiski väga kallis, arvas Lamrani.

Ameerika ja Euroopa sõjaliste jõudude põhiline tähelepanu on pööratud eelkõige suurte alaliste baaside energiakulude vähendamisele.

„Kui sul on väga suured baasid ja kasutad päikese- ja tuuleenergiat, siis aja jooksul tasuvad need oma kulud juba ise,“ lõpetas Lamrani.

Kustutage tuled

Sel põhjusel toodigi kaevandusinsener Melanie Chaballe Lääne-Belgias Chièvres’ linnas asuvasse USA armee Beneluxi garnisoni.

„Ma torgin inimesi ja mõnikord tekitab minu kohalolu ebameeldivusi,“ ütles Chaballe. Tema töö energiajuhina hõlmab energia- ja veekasutuse vähendamist ühes USA suurimas sõjaväebaasis Euroopas, kaasa arvatud Brüsseli ja Madalmaade baasides.

See tähendab kõike alates sõdurite ja personali koolitamisest tulede kustutamise kohta kuni majade soojustamise ja 1862 paneelist koosneva päikeseenergiajaama paigaldamiseni.

Jaam asub maandumisraja kõrval ja on ühendatud baasi kõrgepinge-toitesüsteemiga. Päikesepaneelid kaitsevad osaliselt baasi elektri ja gaasi hindade tõusu eest, mis võib nurjata kõik Chaballe’i püüdlused tulede kustutamisega kulusid kokku hoida.

Harjumuste muutmine on ka kindel viis lahinguväljal energia säästmiseks ning NATO on juba asunud seda õppustel kasutama. „Inimestele energiatõhususe õpetamine on nagu hügieeniõpetus. Raadio, GPS või muud kantavad vidinad tuleb välja lülitada siis, kui neid ei kasutata,“ sõnas Ducaru.

Ta lisas, et praegu ongi see kõige tõhusam viis sõjaväe energiakoormuse vähendamiseks. Kuid isegi kui uued tehnoloogiat on veel kallid, ei sõdi keegi ühenduse plaanidele vastu.

Ducaru sõnul ei üritagi keegi neid tähelepanuta jätta, sest põhilised tõukejõud vähendavad tarnekanalite riske ja kulusid ning tõstavad missiooni läbiviimise tõhusust.

Lugu pärineb portaalist Politico