Sõjaväe vaprad langevarjurid võtavad mõõtu viiel alal
Hüppevõistlused on Nurmsi lennuväljal, takistusujumine Kamari järvel, orienteerumine Mustla-Nõmme alal ja laskmine Kirnas. Võistlusarvestus käib nii individuaalselt kui võistkonniti, samuti antakse välja võistluse üldauhind.
"Eestile on sellel võistlusel osalemine seni väga kasulik olnud. Oleme viimase viie aastaga arenenud rohkem kui sellele eelnenud seitsme aastaga," ütles võitluse korraldaja leitnant Mihkel Haug. "Ka oleme Eesti ja meie langevarjurid mujal maailmas tuntuks teinud."
Igal aastal eri riigis toimuva võistluse osalejad on tänavu üheksast riigist: Belgiast, Prantsusmaalt, Rootsist, Poolast, Soomest, Lätist, Leedust, Portugalist ja Eestist. Võistluse korraldajana panevad eestlased välja kaks võistkonda, neist üks koosneb vaid naistest. Eesti võistkondade liikmed on kaitseväelased ja kaitseliitlased, kes on ka aktiivsed langevarjurid.
Võistluse eesmärk on eri riikide langevarjuühingute vahel luua sõbralikke suhteid ja koostöövõimalusi ning et nad saaksid vahetada langevarjunduse alaseid kogemusi, nii sõdurite kui ülemate tasemel, ning õppida teiste vigadest ja õnnestumistest.
Osad auhinnad võistlejaile on välja pannud Eesti Kaitsetööstuse Liit. Et meistrivõistlused toimuvad samal ajal 20. Võidupüha piduliku tähistamisega taasiseseisvunud Eestis, siis on võistlejail kavas osaleda ka Kaitseliidu korraldataval Võidupüha paraadil Tartus.
Esimesed rahvusvahelised sõjaväe langevarjurite meistrivõistlused "Challenge Inter Écoles de Parachutisme" toimusid 1980. aastal Prantsusmaal, kui kohalik sõjaväe langevarjukool kutsus kõiki sarnaseid koole ja üksuseid võistlusele. Eestlased osalevad võistlusel kuuendat korda.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!