Sensatsioon! Teadlased avastasid Saksamaalt maailma vanimad relvad

Leiti seni ürgseimad, 300 000 aasta vanused külmrelvad. Arheoloogilised leiud Saksamaa kesk-põhjapiirkonnast näitavad, et inimlooma nutikuses pole midagi uut ning et tõenäoliselt jagasid seda omadust ka meie nüüdseks välja surnud sugulasliigid.

Lõuna-Saksamaal Baden-Württembergis asuva Tübingeni ülikooli arheoloogid on leidnud kaheksa rabavalt hästi säilinud oda, mille jahmatav 300 000 aastane vanus teeb neist kõige vanemad kunagi leitud relvad, vahendab Phys.org.

Väljakaevamistel leitud odad ja muud tehisobjektid koos loomasäilmetega näitavad, et nende kasutajad olid äärmiselt osavad, oma keskkonnaga hästi kohanenud käsitöölised ja kütid, kes olid suutelised mõtlema sama abstraktselt ja tegema sama keerukaid plaane kui meie. Tõenäoliselt kuulusid ürgmehed liiki Homo heidelbergensis, ehkki inimsäilmeid pole väljakaevamiste käigus leitud.

Projekti juhib professor Nicholas Conrad ja juhendab doktor Jordi Serangeli. Mõlemad teadlased töötavad Tübingeni ülikooli eelajalooinstituudi juures, mis on alates 2008. aastast toetanud Schöningeni pruunsöekarjääris toimuvaid kohalike võimude teostatavaid väljakaevamisi. Ainulaadselt hästi säilinud leiupaigast püütakse teavet inimeste 300 000 aasta taguse elukeskkonna kohta ammutada mitmete teadusvaldkondade erialaste vahendite toel.

Pruunsöelademetes on säilinud suurte imetajate — elevantide, ninasarvike, hobuste ja lõvide —, nagu ka kahepaiksete ja roomajate luud ning karploomade ja isegi mardikate jäänused. Männid, kuused ja sanglepad on säilinud koos käbide ning ümberkaudselt flooralt pärinevate lehtede, õietolmu ja seemnetega.

Enne kaevandamise alustamist 30 aastat tagasi paiknesid nood leiud veel allpool põhjavee taset. Arheoloogid ise ütlevad, et viivad läbi „allvee-väljakaevamistöid ilma veeta“. Tööd käivad peaaegu aastaringselt ning iga päev leitakse midagi uut dokumenteerida ja välja puhastada.

Schöningeni väljakaevamiste viimase kolme aasta olulisemate leidude hulka kuuluvad vesipühvli ja ürgpiisoni säilmed ning mitu kivi-, luu- ja puitriistakogumit. 2013. aastal on kavas samas paigas avada temaatiline uurimiskeskus ja muuseum nimega Paläon.