Seda kõike lugesid britid oma ajalehtedest Eesti okupeerimise kohta 1940. aasta juunis-juulis

 (85)
Seda kõike lugesid britid oma ajalehtedest Eesti okupeerimise kohta 1940. aasta juunis-juulis
Punalaevastiku plaan Eesti ranniku blokeerimiseks 1940Wikimedia

17. juunil 1940 sisenesid suured Punaarmee väeosad Eesti ja Läti territooriumile, ja siinsetel võimudel ei jäänud üle muud kui faktiga tagantjärele leppida. Leedu oli vallutatud juba kaks päeva varem, alanud oli nõukogude okupatsioon, milleks oli ukse avanud Hitleri ja Stalini vaheline varasem kokkulepe.

Vahendame 1940. aasta sündmusi, nii nagu nad Briti meedias sel ajal kajastust leidsid:

Sovjetid okupeerivad Balti riike

Järgnevalt Leedu okupeerimisele, on Nõukogude väed alustanud Läti ja Eesti okupeerimist. Esimesed Vene väed ületasid mõlema riigi piire eile (s.o. 17. juuni 1940) varahommikul ja Riia ning Tallinn on nüüdseks okupeeritud. Teated Läti pealinnast teatavad, et Nõukogude sõjalaevad on sisenenud Riia sadamasse ja nõukogude soomusautod ja tankid on võtnud sisse positsioonid linnas.

Nii Läti kui ka Eesti valitsus on astunud tagasi Nõukogude esindajate käsul, kes nõudsid valitsuste ametissemääramist, mis „oleks võimelised ja tahtelised tagama NSV Liiduga sõlmitud vastastikuse abistamise pakti ausat elluviimist.“ Moskva põhjenduseks nende nõudmiste taga on see, et sõjalist liitu Läti, Eesti ja Leedu vahel pole tühistatud pärast vastastiku abistamise pakte Venemaaga. (Reutersi teade, Western Daily Press, 18. Juunil 1940)

Politsei avab rahva pihta tule

Seotud lood:

Kui nõukogude garnisoni tugevdamine Eestis ja Leedus paistab olevat õnnestunud ilma intsidentideta, siis Läti pealinnas Riias toimunud meeleavaldus viis tõsise kokkupõrkeni politseiga, teatab Saksa uudisteagentuur. Mitu inimest sai surma või haavata, teatab agentuur, kuna politsei avas tule. Nõukogude sõjalaevad on heitnud ankrusse Tallinna sadamas, Läti pealinnas (just nii on uudises kirjas – toim.). (Gloucestershire Echo, 18. Juunil 1940)

Stalini hirm

„Näib peaaegu, et diktaator (Stalin), kes õhutas Euroopa sõda, sõlmides pakti Hitleriga, on nüüd hirmul selle Frankensteini koletise ees, keda ta laskis maailma peale valla,“ on New York Timesi kommentaar. (Dundee Courier, 18. Juunil 1940)

Eestlastelt korjatakse relvad

Kogu Eesti rahvastik on saanud käsu loovutada kõik tulirelvad võimudele, et „ennetada kõiki rahutusi,“ vahendab Belgradi raadio. Korraldus esitati Nõukogude valitsuse nõudel. (Aberdeen Journal, 20. Juunil 1940)

On vähe või üldse mitte informatsiooni sellest, millise hoiaku võtab Briti valitsus Eesti, Läti ja Leedu inkorporeerimise suhtes NSV Liitu. (Western Daily Press, 30 juunil 1940).

Balti vaikus

Telefoni- ja telegraafiühendus Berliini ning Läti, Leedu ja Eesti vahel on katkestatud, vahendas Baselis ilmuv National Zeitung Berliinist saadud infot. Nagu ajaleht lisab, pole olnud mingeid uudiseid nendest riikidest alates kella kaheksast kolmapäeval, ja isegi nende riikide diplomaadid Berliinis ei omanud enam sidet oma pealinnadega. (Derby Daily Telegraph, 12. Juulil 1940)

Balti riikidel ei olnud muud võimalust kui leppida NSV Liitu sisenemisega. Üheksa kuud on nad olnud enamlaste eestkoste all, nende peamised sadamad ja lennuväljad venelaste käes, nende poliitikud jõulise nõukogude mõju all. Seal, kus nende liidrid pole nõus olnud järele andma, on nad ametist maha võetud. Nüüd, kui nii suur osa Euroopast on sõjatandriks, on nende sõltuvus Venemaast kasvanud. (Aberdeen Journal 22. Juulil 1940)

Stalini kolmekäiguline eine

1940. aasta jääb süngelt mällu kui aasta, mille jooksul vabad riigid kadusid nende suurte ja ahnete naabrite näljasesse kõhtu. Praegused uudised näitavad, kuidas kolm Balti riiki üheaegselt kadusid NSV Liitu. Kedagi ei tohiks eksitada see uudiste vorm, kuidas Eesti, Läti ja Leedu ühehäälsel parlamendi otsusel kuulutavad end nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks, liidus NSV Liiduga. See üheaegsus, kui ta oleks spontaanne ja ehtne, oleks ime. On väga ilmne, et see kõik on tugeva Stalini surve tulemus, kes on nüüdseks taasühendanud oma impeeriumi külge iga tolli territooriumist, mis kuulus tsaaridele, ainsa erandiga, mis jättis alles kärbitud Soome ja teise erandiga, tükiga Leedust, mis oli juba Hitleri poolt Memeli suudmes omale haaratud. Soome väljavaated muutuvad järjest enam pahaendelisteks.

Kolme Balti riigi puhul oli Stalini meetodiks nõuda esmalt laevastiku- ja sõjaväebaase nende territooriumilt. Olles seal sisse kaevunud, sõltus nüüd toimunu vaid ajastusest. Soome puhul on esimene osa sellest protsessist läbi viidud. Seda, mis on juhtunud, peaks ka Berliinis vaadatama sügava tusatundega. Stalini impeerium marsib juba Ida-Preisimaale sisse. (Dundee Courier, 22. Juulil 1940)

Kaua elagu Suur Stalin

Eesti riigivolikogu töötab nüüd „paralleelitu entusiasmi ja aktiivsuse õhustikus,“ teatab TASS, ametlik nõukogude uudisteagentuur. Ta teatab ka, et otsust kuulutada välja nõukogude sotsialistlik vabariik saatsid valjud hüüded „Kaua elagu suur Stalin.“ (Derby Daily Telegraph, 23. Juulil 1940)

Saadikute mäss

Eesti, Läti ja Leedu suursaadikud Londonis on keeldunud nõustumast oma praeguste võimude otsusega astuda NSV Liitu. Eesti saadik on teatanud välisministeeriumile, et ei või tunnistada oma riigi iseseisvuse loovutamist rahva vaba ja tõelise tahte väljenduseks. Ta ei pea ka endale siduvaks ühtki korraldust ja sammu valitsuselt, kes ei esinda enam Eesti rahva tahet. Sarnaste avaldustega esinesid ka kaks ülejäänud saadikut.

Härra Sumner Welles, kes on USA riigisekretäri kohusetäitja, ajal kui Cordell Hull Havannas viibib, mõistis eile hukka Eesti, Läti ja Leedu neelamise Nõukogude Venemaa poolt, kui sihiliku hävitamise. „USA rahvas,“ teatas ta pressikonverentsil, „on vastu kõikidele kiskjalikele sammudele, ükspuha kas neid on ellu viidud vägivallaga või sellega ähvardades.“ (Western Morning News, 24. Juulil 1940)

Rahaülekannete keeld

Rahandusministeerium (Londonis) on keelanud pankadel teha ülekandeid kullas või väärtpaberites, kui taotlused pärinevad Eestist, Lätist või Leedust, või ükspuha milliselt ettevõttelt, mida need riigid kontrollivad. (Western Morning News, 25. Juulil 1940)

aga võtta hoiak kolme Balti riigi kaotamise suhtes. USA ja London otsustasid 1940. aastal, et siinset okupatsiooni ei saa pidada seaduslikuks.(HS)>