Rootsis tuli raudtee-ehituse alt nähtavale 5. sajandi palkidest allee
Enne Stockholmi oli Sigtuna, enne Sigtunat Birka ja enne Birkat Vana-Uppsala. Vähemalt selline paistab olevat Rootsi pealinnade järjekord, kuigi Uppsala oli Rootsi riigi algusaegadel selgelt domineeriv kultuuriline mõjukeskus kõikide teiste ees. Nüüd aga sattusid arheoloogid raudtee-ehituse all puuvaiade alleele, mis rajatud 5. sajandil. Kas see oli kuulus tee Uppsala pühamusse?
Naabruses on hiiglaslikud künkad, mille alla oletatavasti on maetud muinas-Rootsi kuningaid, nüüd leiti aga kaks pikka rida maasse rammitud palke, üks 144 vaiaga enam kui kilomeetrine rida, teine poole lühem.
Kuidas praegune leid täpselt kuningahaudadega kokku sobitub, pole veel teada, aga 5. sajandil oli Vana-Uppsala juba selgelt olemas kõigi svealaste keskusena. Tegemist on Rootsi tähtsaima muinasmälestisega kristluse-eelsest Rootsist, ajast, mida on Heimskringlas jäädvustanud ka 13. sajandi suurimaid ajaloolasi Snorri Sturluson.
Palkide allee ei olnud omal ajal just märkamatu, sest ilmselt kõrgusid tollal reas kaheksa- kuni kümnemeetrised postid, vahendab AFP arheoloog Lena Borenius-Jörpelandi juttu, nagu ka oletust, et need postid pidid näitama teed Vana-Uppsalasse. Postide alla oli maetud ka lehma- ja seakonte, mis viitab, et ehitamisega kaasnes ka loomohvreid.
Veel aastal 1500 oli Vana-Uppsala rahvaarvult suurim asula Rootsis, kuigi selle piirkonna poliitiline tähtsus oli kadunud pärast Stockholmi ehitamist 13. sajandil. Rootsi riigi sündi seostataksegi selle keskuse - Vana-Uppsala - esiletõusuga suure rahvasterändamise, Rootsi ajaloo nn saagakuningate ajajärgul.
Kes täpselt sealse 2000-3000 hauakünka alla maetud, on siiani müstika, kuigi suurimaid künkaid nimetatakse kuningate Adilsi, Auni ja Egili haudadeks. Suuremad neist on 70-meetrise läbimõõduga ja 11 meetrit kõrged. Pärit arvatavalt 6.-7. sajandist.
Vana-Uppsalas paiknes ka suur Thorile, Odinile ja Freyle pühendatud paganlik pühamu, mida on detailselt kirjeldanud Bremeni Adam umbes 1070. aastal, sajand hiljem kerkis selle kohale aga juba kristlik katedraal. Bremeni Adami kirjelduse järgi istus seal kesksel troonil Thor, relvastatud vasaraga.
Ynglingite saaga kirjeldab, et Uppsala pühamu rajajaks olevat olnud Yngve-Frey, kelle tiitliks polnud veel kuningas, vaid drot, ning kes maeti künkasse Uppsala serval.
