Rootsi kaitse-eelarvest ei piisa tuleviku ohtudeks valmistumiseks
Rootsi kaitsejõud ei suuda juurutada sellist riigikaitse organisatsiooni, nagu poliitikud otsustanud on, sest eelarve ei ole selleks pika ajaperioodi lõikes piisav, selgub teisipäeval avaldatud analüüsist.
Kaitsejõud leiavad ka, et Rootsi riigikaitse peaks saama rohkem kõrgtehnoloogilisi võimekusi, et astuda vastu tõsistele konfliktidele, mis tähendab seda, et mitmeid üksusi tuleb kaotada, teatab Rootsi Raadio.
Valitsusele üle antud perspektiivplaanis vaadeldakse riigikaitset kaugemas tulevikus. Poliitikute paika pandud organisatsiooni ei saa juurutada välja pakutud eelarve raames – arvestades ka eelarve kasvu, mida valitsus on äsja lubanud – eriti, kui relvastust tuleb moderniseerida.
„Kui tahetakse säilitatada materjali kvaliteet nii, et see suudab vaenlasele vastu seista 10-20-aastases perspektiivis, tuleb asju moderniseerida ja välja vahetada. Seda ei ole võimalik teha kogu organisatsioonis, mida me praegu ehitame, kui ei muudeta majanduslikke tingimusi,“ ütles Rootsi kaitseväe ülemjuhataja Sverker Göranson.
Kaitsejõudude teatel seisab Rootsi pikema aja jooksul valiku ees – kas säilitada praegune riigikaitse mingis vormis alates lennukitest kuni allveelaevadeni või panustada kõrgtehnoloogiale piiratud valdkondades.
Kaitsejõudude valik oleks kõrgtehnoloogilisem riigikaitse, mis hoolitseb selle eest, et riik suudab vastu seista tõsisele rünnakule. See peaks sisaldama rohkem mehitamata lennukeid ja arenenud kaitset raketirünnakute vastu, aga ka võimekust korraldada ise küberrünnak kaitseks kõrgtehnoloogilise vaenlase vastu. See maksab aga raha ja tähendab seda, et mitmeid üksusi tuleb kaotada ja kaitseväe suurust vähendatakse.
„See, mille juurde jäämine valitakse, peab sobima keskkonda, milles me hakkame tegutsema umbes 10-20 aasta jooksul. Esikohal peab siis olema efektiivsus ja kvaliteet. Suurus ei lahenda kunagi probleemi, sel juhul jääme alati alla kõigis olukordades,“ ütles Göranson.
Vaatamata valitavale suunale vajab Rootsi igal juhul koostöö süvendamist ja konkreetsemaks muutmist teiste riikidega, leiavad kaitsejõud. Edasi arendatud Põhjamaade koostöö raames peaks näiteks Rootsi spetsialiseeruma teatud kaitsevõimekustele, samas kui teised riigid katavad muid valdkondi.
