RETRORELVAD: 1991. aastal Tallinna tunginud Vene "raudtäkk"
Vene allikate teatel võeti 6,7 meetri pikkune, 3,2 meetri laiune ja 2,5 meetri kõrgune Bojevaja Mašina Pehhotõ-2 Nõukogude Liidus relvastusse juba 1977. aastal году ning tema tootmine lõppes alles mõned aastad tagasi - 2008. aastal.
Masina meeskonda kuulub kolm liiget ja ta võib peale võtta kuni seitsmeliikmelise dessandi, kõiki kaitseb kuuli- ja killukindel soomus. Relvastuseks on 30-millimeetrine automaatkahur 2A42 (500 lasku), aga ka tankitõrjeraketid. Samuti saab BMP-2 vajadusel end kaitsta suitsugranaatidega - kuus 81-mm seadeldist Tutša (pilv - est k). 550-kilomeetris tegevusraadiusega lahingmasin arendab kiirust kuni 65 km/h.
Praegu on Vene dessant- ja maavägedes relvastuses ligi 4600 sellist soomukit. Lisaks on oma modifikatsioon ka merejalaväel (umbes 200 tk) ja sisevägedel (umbes 1200 tk). BMP-2 on ka Soome, Tšehhimaa, Gruusia, Afganistani, Iraani, India, SRÜ ja mitmete teiste riikide relvajõududes kasutusel.
Oma ajaloo jooksul on BMP-2 võtnud osa sõjast Afganistanis, 1991. ja 1993. aasta riigipöördekatsetes Venemaal, esimeses ja teises Tšetšeenia sõjas ning neli aastat tagasi Lõuna-Osseetia, Abhaasia, Venemaa ja Gruusia vahelises nn Augustisõjas.
Loodud on viis peamist BMP-2 modifikatsiooni, mis erinevad üksteisest relvastuse ja soomuse poolest. Tulevikus asendatkse masin ja tema edasiarendus BMP-3 uute jalaväe lahingmasinate vastu, mis loodud tulevikutanki Armata ühtse platvormi baasil.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!