Lühidalt öeldes on tegemist õhutõrjesüsteemiga, mis suudab alla võtta ligemale 90 protsenti kõikidest rakettidest, mis Hamasi kontrollitava Gaza sektori aladelt teele lastakse. Selle süsteemi ehitajaks on Iisraeli relvatehas Rafael Advanced Defense Systems Ltd.ja esimest korda võeti ta kasutusele mullu. Ta suudab alla tulistada kõik lühimaaraketid kuni 70 kilomeetri kõrguseni, ta koosneb radarist, juhtimiskeskusest ja Tamir-rakettide süsteemist, mis suudab tabada erinevaid sihtmärke korraga.

Raudne kuppel (Iron Dome) on suutnud end esimese aastaga edukalt tõestada, kuigi oht, mis Gazast Iisraeli pihta lähtub on rohkem psühholoogiline kui sõjaline. Palestiina terrorirühmitused on suutnud küll panna käima oma pisirakettide tööstuse, ja "köhivad" oma toodangu ka esimesel võimalusel üle Iisraeli piiri.

Iisrael süüdistab kõikides rünnakutes alati Hamasi, ja teda väidetavalt relvastavat Iraani, aga samas on teada, et osa rünnakutest lähtub hoopis väiksematelt rühmitustelt, nagu Palestiina Islami Džihaad, Palestiina Vabastamise Rahvarinne ja mitmetelt avalikult Süüria ülalpidamisel olnud rühmitustelt. Hamas loomulikult küll soosib neid.

Raketirünnakud Iisraeli pihta algasid 2001. aastal, kui nn teise intifada nimeline ülestõus hoogu kogus ja Gaza sektoris suuremaidki rahvahulki kaasa tõmbas. Aastail 2001-2011 tabas Iisraeli kokku 7000 raketti, tänavu, eilse seisuga veel 882, surma on kogu selle aja jooksul saanud vaid 61 ja haavata 1719 Iisraeli kodanikku. Enamik rakettidest tabas enne Raudse kupli püstitamistki pigem kõrbealasid.

Alguses tugines palestiina terrorirühmituste löögirusikas Venemaal toodetud vananenud Katjuša, uuemal ajal ka Grad-raketiheitjatele, palestiinlaste kohalikud raketitöökojad on suutnud nendele küll laskemoona toota, aga tegemist pole siiski väga suure ohuga. Iisraeli sõjalised aktsioonid sellise ohu tõrjumiseks ongi parajalt ülereageeringud, kuigi närvi ajab neid pideva raketisaju all olemine küll.

Raudse kupli eelreklaam mõne aasta tagant: