Saatkonnaametnik Hannes Saarela ja detektiivse keskpolitsei (1919-1938 tegutsenud Soome riiklik salapolitsei) esindaja Urho Piha värbasid ülesannet täitma kaks pettunud Soome punaohvitseri, kes tahtsid kodumaale naasta. Tapjad varitsesid autot, kus pidid olema Kuusinen ja Manner. Nad avasid tule ja tabasid üht kõrvalist isikut, kuid mitte Mannerit, kes oli autos. Kuusineni autos ei olnudki. Salamõrva üritanud võeti kinni, kuid mõlemal õnnestus hiljem Soome põgeneda, vahendab Ilta-Sanomat.

Kõigest sellest kirjutab Antero Uitto neljapäeval ilmunud raamatus Otto Wille Kuusinen – Suomensyöjä“ („Otto Wille Kuusinen – Soome-sööja“). Kuusinen oli tähtsaim Nõukogude Liidus tegutsenud Soome kommunist. Talvesõja ajal juhtis ta Jossif Stalini nimetatud nn Terijoki valitsust, mille eesmärk oli Soomes võim haarata, kui punaarmee oleks Helsingi vallutanud.

Soomes oli Kuusineni ohtlikkus teada. 1920. aastal, kui ta kodumaal peidus oli, oli tema eest pearaha välja pandud. Üks detektiivse keskpolitsei tegelane väitis, et tappis Kuusineni merejääl, kui viimane üritas Rootsi põgeneda. Ta ei suutnud aga surnukeha ette näidata ja tunnistas lõpuks üles, et mõtles loo välja, et vaevatasu saada. Petis tegi enesetapu.