Priiuse põlistumise päev - Eesti lennunduse sünd
Õhuühendus Tallinna-Riia vahel iga päev
Eila jõudis järjekorraline õhulaew Riiast kohale kell 9 homm(ikul). Tagasisõit Riiga oli kell ½ 11 homm(ikul).
Stockholmist jõudis õhulaew kohale kell 12.15 min(ewa) l(aupäev). Tagasisõit oli kell 3 p.l. Mõlemal õhulaewal oli reisijaid 6. Õhulaew, mis Stockholmi läks, sõitis teel Haapsalust läbi, et õhulaewale, mis läinud korral Haapsalus maha laskis, tagawaraosasid wiia.
Nagu kuuleme, hakkab lähemal ajal õhulaew reisijatega Tallinna ja Riia wahel senise kahe korra asemel nädalas nüüd iga päew seda wahet sõitma.
Uued õhuliinid ja nende tegewus
Hiljuti awati otsekohene õhuliin Londoni ja Amsterdami wahel. Uus liin on Hollandi õhusõidu seltsi Koninklije Luchwaart Maatschappij oma. Ühendust peawad Fokker-tüübilised aparaadid, juhtideks Inglise ja Hollandi lendurid. Lennu tee läheb läbi Rotterdami, kus wahepealne maandumine. Lennuaeg plaani järele Amsterdamist Londoni 3 ½ tundi ühes maandumisega Rotterdamis. Rotterdam on aga Berliiniga seotud igapäewase liiniga üle Bremeni. Lennuaeg Berliinist Rotterdami umbes 6 ½ tundi. Sellega on igapäewane ühendus Berliin-London umbes 9 tundi.
Alguses oli London-Amsterdam wahel kummalegi poole üks lend päewas. Nüüd on aga lennutee tarwitamine nii elawaks läinud, et hulga lisaaparaatide peale waatamata pole tihti wõimalik lennupiletite nõudmist rahuldada.
Ajalehed õhupostiga
New Yorgi suuremad ajalehed on oma erakorraliste ilmumiste puhul hakanud lehte laiali saatma õhupostiga. Nii saatis hiljuti New York Times, et õigel ajal pidulikuks sündmuseks Washingtoni jõuda 350 km tagant, lehe kahel aeroplaanil 2 tunniga linna.
Samuti kawatsetakse Londoni hommikulehti hakata eri kiirlennukitega (ajalehtede jaoks) Pariisi saatma, nii, et nad seal uulitsale inimeste kätte ilmuwad Pariisi hommikulehtedega ühel ajal.
Õhupost hariliku tariifiga
Peale Stockholm-Tallinna liini on ilma lisamaksuta õhuposti weel järgmistel liinidel saatma hakatud: Berliin-Bremen (3 t), Berliin-Braunschweig-Dortmund (4 ¼ t), Bremen-Hamburg (1 t) ja Stuttgart-Konstanz. Nendel liinidel on ühendus iga päew. (Päewaleht 17.08. 1921)
Kommentaar: Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut asutati 22. märtsil 1921 Robert Holsti ja Jakob Tillo eestvedamisel. Reise alustatati renditud Sablatnig P III lennukiga 29. juulil 1921 postilennuga Tallinnast Helsingisse. 1922. aasta juuli lõpus ostis Aeronaut Sablatnig Flugzeugbault miljoni marga eest kaks LVG C.V ja ühe Sablatnig P III lennuki. Augustis valmis esimene kuuest Dvigateli tehastes litsentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. 11. aprillil 1927 lõpetas Aeronaut segaste rahaasjade tõttu oma tegevuse.
Wõistlustel tulid ilmameistriteks: Graf (Shweits), Neuland (Eesti), Hallop (Eesti), Roger (Prantsusmaa) ja Tammer (Eesti). Üles seatud 6 ilmarekordi: 3 – Grafi, 2 – Neulandi ja 1 Schmidti poolt.
Meie sportlastele ja spordiharrastajatele olid möödunud laupäew ja pühapäew kauaigatsetud ja tähtsad päewad – Eesti poolt korraldatawad 1922. a ilmameistri tõstewõistlused olid saabunud.
Laupäewa, s.o. wõistluste esimese päewa hommikuks, olid kohale jõudnud kõik 8 lätlast ja Graf, Shweitsi sulgkaalu-meister. Teine shweitslane, Hüneberger, poolraske kaalu meister, oli teel Berliinis haigeks jäänud ja sealt koju tagasi keeranud. Puuduwate prantslaste kohta on teated, et nad enne lõunat weel laewaga Helsingi kaudu Tallinna jõudma peawad. Kuid aurik „Regina” jõuab Tallinna ilma prantslasteta. Puuduwad ka sakslased.
Prantslaste ootel jääb ka wõistluste-eelne koosolek hiljaks. Ta peetakse ära raekojas kell pool 1 p. [...] Puuduwate prantslaste kohta otsustatakse, et nemad laupäewal tegemata tõsteid teeks pühapäewal, kas üldiste wõistluste ajal ehk eraldi. (Waba Maa, 2.05.1922)
Kommentaar: Tallinnas korraldatud tõstmise maailmameistrivõistlused olid järjekorras juba 21., kuid Eestile suur läbimurre: siin osales kokku 33 sportlast neljast riigist. Võistlused peeti viies kaalukategoorias ja toimusid Estonia kontserdisaalis. Eesti sai kolm kulda, kolm hõbedat ja viis pronksi.
Halwa tuisuse ilma peale waatamata wõis eila kesk päewal elawat liikumist Baltiiski maanteel märgata. Sagedasti wurawad autod, woorimehed ja täiskiilutud omnibusid wedasid wahetpidamata rahwast
linnast wälja, kuna neile lisaks jalakäijate tihe ahelik kõnniteed mööda liikus. Kõik ruttasid uuele awatawale hippodroomile, kus tallinlastel ligi kümneaastase waheaja järele awanes wõimalus hobusewõistlust näha.
Peagi täitusid nägusad rõdud pealtwaatajatest, kelle jälgimislusti tihe lumesadu ei suutnud heidutada. Tuntawa wiibimise järele jõuab muusikahelide wastuwõttel riigiwanem pärale ja peab lüheda awamiskõne. Toonitab, et hobune meie talumehe alati kõige armsamaks ja tarwilikumaks loomaks olnud, kelle eest suuremat hoolt on peetud. On loomulik wajadus puhastwerd tõugu Eestis kaswatada ja wõistluste korraldamisega hobuse tublidust tõsta.
Loodab, et awatawal ettewõttel edu ei puudu. Selle peale lõikab riigiwanem kääridega läbi finishis üle jooksutee tõmmatud lindi ja pealtwaatajad paljastawad riigihümni helide juures pead.
Algawad wõistlused, traawisõidud. Ühtlasi tekib elawus totalisaatori kassade ümber. Igaüks katsus oma õnne 500-lise mängupanekuga. (Päewaleht 26.11.1923)
Kommentaar: Tallinna hipodroom avati 25. novembril 1923. Esialgu oli siin nii 1000 m galopirada kui ka 1100 m traavirada. Algne hoone hävis tulekahjus ja taastati 1960. aastate teises pooles. 1990. aastatel rajati kaasaegsem restoraniosa. 1930. aastail oli naabruses asuva vaimuhaigla patsientidel hipodroomile tasuta sissepääs, kuid nad ei võinud totalisaatoril mängida ega restorani külastada.
Wiis ühise wäerinna Riigikogu liiget wahi alla. Tallinnas ja teistes linnades kokku üle 100 kommunisti wangistatud.
Ööl wastu teisipäewa wõeti kohtuwõimude korraldusel kaitsepolitsei poolt käsile kogu riigis kommunistide wangistamine, kes makswa riiklise korra kukutamiseks ja wägiwaldse diktatuuri maksma panemiseks juba mõnda aega tegewuses olnud.
kommunistlise erakonna liikmed, nagu saadikud Riigikogus, linnawolinikkude ja maakonnanõukogude liikmed ning palgalised kihutajad.
Wiimaste andmete järele on eilse päewa jooksul wangistatud Tallinnas umbes 65 isikut, nende hulgas 4 Riigikogu liiget, Tartus umbes 20 isikut, nende hulgas mitmed linnawolinikud ja maakonnanõukogu liikmed, Pärnus, Wiljandis, Narwas, Walgas jne., umbes samawõrd.
Wiljandis on wangistatud ka Riigikogu liige Reesen, kes aga teel põgenema pääsis. Narwas on tabatud Riigikogu liige Kangur. Eile oli Riigikogu liigetest wabaduses Rea ja mõned teised.
Kommunistide wangistamisel ei ole erilisi wahejuhtumeid ette tulnud.
Ühes wangistamistega on ka läbiotsimisi toime pandud kommunistliste organisatsioonide ruumides. Eriti rikkalikult on süüdistawat materjaali leitud Tallinnas „Tööliste keldrist”, samuti ka Tartust. (Waba Maa, 23.01.1924)
Kommentaar: kuigi suur osa Eesti enamlasi oli teisel pool piiri, oli neil tugev organisatsioon ka Eestis. Juhuslikult samal päeval, kui suri Venemaa juht Lenin, korraldas kaitsepolitsei Eesti kommunistide ridades suurema haarangu, järgnenud nn 149 kommunisti kohtuprotsessil mõisteti enamik neist enam kui kümneks aastaks, 41 koguni eluks ajaks vangi. Põhiosa vabanes amnestiaga 14 aastat hiljem.
Katkendeid valinud ja kommenteerinud Heiki Suurkask, Delfi Forte toimetaja
