Kindral Lecointre ütles, et Euroopa julgeoleku võti peitub Aafrika konfliktides. Mida tähendavad Prantsusmaalt saabunud kõrge külalise sõnumid, küsib rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu ajakirjas Sõdur 5/2020.

Esiteks mõistavad Eesti ja Prantsusmaa suurepäraselt, et Euroopa seisab vastamisi tõsiste ohtudega nii idast kui ka lõunast.

Teiseks osalevad Eesti ja Prantsusmaa operatsioonides ja missioonides õlg õla kõrval mõlemas suunas, mis tugevdab solidaarsust Põhja-Atlandi alliansis ning Euroopa Liidus.

Kolmandaks ei ole vastastikune panustamine Malis ja ettenihutatud kohalolekus (eFP) Eestis n-ö linnukese kirja saamine, vaid väga professionaalsete ja pühendunud üksuste tõsine jõupingutus.

Sahel tähistab geograafilist vööndit Aafrikas Sahara kõrbe ja lõuna pool algava savanni vahel. Mali on Saheli piirkonnale suunatud rahvusvahelise julgeolekuabi keskmes. See riik on näinud pöördelisi arenguid Araabia kevadest saadik 2011. aastal.

18. augustil 2020 toimus Malis järjekordne sõjaväeline riigipööre mõne tunni jooksul, kui n-ö püstoli ähvardusel kõrvaldati võimult riiki seitse aastat juhtinud president Ibrahim Boubacar Keïta. Võimu haaras ebaseaduslikult sõjaväeline hunta, kuid paljud juubeldasid Mali pealinna Bamako tänavatel.

Mali värske hunta lubas kohe jätkata koostööd Prantsuse ja teiste rahvusvaheliste jõududega, mis paiknevad riigi territooriumil ja naaberriikides. Teisest küljest märkis kindral Lecointre selgelt, et rahvusvaheline kogukond, eriti riigid ja organisatsioonid, mis toetavad Malid julgeolekujõudude ja arenguabiga, ei saa leppida ebaseadusliku ja ebademokraatliku režiimiga.

Saheli koalitsiooni kaitseministrid ja muud esindajad nõudsid 3. septembril tehtud avalduses, et Malis toimuks võimalikult kiiresti rahumeelne üleminek demokraatlikule tsiviilvalitsusele.

Saheli koalitsioon leidis, et lisaks sisepoliitilise olukorra taastamisele Malis peab jätkuma rahvusvaheliste jõudude töö, sest vastasel juhul halveneks riigi ja piirkonna julgeolekuolukord veelgi terrorismi ja rände kasvu tõttu.

Hiljutine riigipööre tõestas päris kindlasti veel kord, kui habras on siiski Mali (ja paljude teiste Saheli maade) riiklus. Nende riikide jätmine omapäi tekitaks Euroopa kõhualuses kaose ja tohutu suure julgeolekuriski. Mahajäetuna võivad Mali ja mõned naaberriigid doominoefekti abil talibaniseeruda.

Üldine ülevaade Sahelist

Sahel on kuni 1000 km laiune ja 5400 km pikkune ülisuur vöönd, mis laiub Atlandi ookeani ja Punase mere vahel ning on üleminekuala Sahara kõrbest Sudaani savannile.

Araabiakeelsed sõnad sāḥil (piir või äär), aṣ-ṣaḥrāʼ (kõrb) ja bilād as-sūdān (mustanahaliste maa) viitavad otseselt Põhja-Aafrika ja sub-Sahara vahelistele ajaloolistele, geograafilistele ja antropoloogilistele erisustele.

Saheli määratlemine on kitsendatud käesoleva artikli kontekstis Malile ja tema naaberriikidele – Mauritaaniale, Burkina Fasole, Nigerile ja Tšaadile –, mida tuntakse üheskoos ka Saheli G5 riikidena (SG5).

Need viis riiki, mille geograafilises keskmes on Mali, hõlmavad Euroopa Liidust umbes 20% suurema territooriumi, kuid nende rahvaarv on Saksamaa omast väiksem, kokku 80 miljonit.

Suured maa-alad on asustamata või väga hõredalt asustatud, kuivõrd 95% territooriumist on täiesti või valdavalt kuiva kliimaga.