Praha Karli sild sai nurgakivi numeroloogia tõttu täna, aastal 1357. Ja see andis sillale jõu

Oli 9. juuli, aastal 1357. Püha Rooma (Saksa) riigi keiser Karl IV asetas nurgakivi uuele sillale, mis Prahas Vltava jõel tänaseni kõrgub. Sellega vahetati välja juba 12. sajandist pärinenud Judithi sild, mis oli 15 aastat varem üleujutuses kannatada saanud.

Karli sild valmis 15. sajandi alguses, kui Karl IV juba ammu (1378) manalateed oli läinud ja sajandeid tuntigi seda pigem Kivisilla või Praha sillana. Kuni 1841. aastani oli tegemist ainsa sillaga, mis aitas inimesi üle Vltava (saksa Moldau) jõe. Alles 1870. aastatel kinnistus silla nimeks Karli sild. 

Numeroloogiast vaimustunud keiser Karl IV pani sillale nurgakivi täpsel kellaajal, tollase kalendri järgi 1357. aasta 9. juulil kell 5.31 hommikul, arvates, et selline numbririda (1357 9, 7 5:31) annab sillale erilise tugevuse.

Ometi lõhkus tulvavesi 1432. aastal kolm silla tugisammast, 1496 murdus kolmas kaar. 1648. aastal pidas Rootsi armee aga just sellel sillal maha lahingu keisrile lojaalsete Böömimaa vägedega, ja ei pääsenud sillast üle. Tõsist kahju tekitas sillale mitu üleujutust, eriti 1890. aasta oma, aga Teisest maailmasõjast pääses sild üllatavalt tervena. Ja püsib võimsa monumendina tänase päevani.

Tegemist on 631 meetrit pika ja kümme meetrit laia kivisillaga, mida ehivad uhked skulptuurid, turistidevoolu vahel on aga oma koha leidnud ka tänavamuusikud:

Muide, paljud barokkajastul valminud skulptuuridest sillal on tänaseks asendatud koopiatega, et miljonid turistid neid pideva näppimisega läbi ei kulutaks. 30 skulptuuri sillal on püstitatud algselt aastail 1683-1714.