Poolas käib USA uute lahingumasinate agressiivne testimine, et Venemaale vastu saada
Viimaste aastate uudised on olnud pigem muret tekitavad. Venemaa tiibraketid on muutunud oluliselt kiiremateks ja tabavamateks, Venemaa kahurid tulistavad kaugemale, Venemaa uued tankid on näidanud omadusi, mis teevad senistele lääne tankidele mitmeski asjas ära. Tehnoloogiline üleolek, mis aastakümneid NATO riikide enesekindlust ülal hoidnud, on hakanud käest libisema.
Tänane Venemaa on selgelt kuulutanud enda vaenlaseks kogu läänemaailma, samas kui kasutab oma relvastust juba ka riigipiiride vägivaldseks muutmiseks, alustades Gruusiast ja Ukrainast. Ennekõike Poola ja Rumeenia, nagu ka Baltimaad, tunnevad end rinderiikidena, kes peavad toime tulema kasvava sõjalise ähvardusega idas.
Ja USA armee testib oma modernseimaid jalaväe Stryker-lahingumasinaid aktiivselt just Poola aladel, üritades samal ajal tugevdada sõjalist heidutust Venemaa suunal ja leida ka uuele relvastusele kõige paremaid seadistusi. Lahingutingimustes on neid, juba 2002. aastast kasutuses olnud sõjamasinaid saanud ära proovida Iraagis, Afganistanis ja veidi isegi Süürias, aga on selge, et sellised sõjamasinad vajavad pidevat tulejõu ja tarkvara tugevdamist ja moderniseerimist.
Põhimõte on lihtne, elavad testid ennekõike, edasiarendus ja parendamine nende alusel, kuna nii agressiivset lähenemist relvastuse reaalajas moderniseerimisele pole juba aastakümneid nähtud, teatab military.com.
On selge, et Venemaa hoiab oma hübriidsõdu pidevalt töös ja Poolas paiknev Strykerite-üksus selgelt ka näeb, millisele ohule tuleb vastanduda. "Olles paigutatud eesliinile Euroopas, saame me unikaalse positsiooni," teatas hiljuti ka USA 2. ratsarügemendi ülem kolonel Patrick J. Ellis, "me teame, kes vaenlane on, me vaatame palju Venemaa ja selle agressiooni otsa."
Põhiosas Vilseckis, Saksamaa Baieris paikneva Strykerite üksuse ülesanne on nimelt testida kõige modernsemat jalaväe lahingumasinat, ja sellega kaasnevaid tipptasemel tehnoloogiaid Venemaa ohu suhtes. Poolas paikneb praegu nende üks pataljon.
On ilmnenud, et parandamist vajab ennekõike võime elektroonilises sõjas pinnale jääda, tõrjuda droonirünnakuid ja parandada õhutõrje võimekust. Alates 2014. aastast, kui Venemaa alustas agressiooni Ukraina vastu, on USA armee jõuliselt tegelenud ka ühendatud tehnoloogiaga, mis võimaldab mehitamata õhuvahendite ohule mobiilselt vastata, CMIC (counter unmanned aerial vehicle mobile integrated capabilities).
Ja sel aastal on testitud mitmesuguseid "kiirprototüüpe," mis toonud kasutusele uusi raadiosüsteeme, uusi arvuteid, 3D-kaardistust, täismahus videovastuvõtjaid, koos kõige muu elektroonilise sõjapidamise tipptasemega, mis spioonide eest peidetuna arenduses on. USA 2. ratsaväerügemendi kogemus on küll seni olnud, et parandamise ruumi jätkub.
Dragoon-versioonile on kinnitatud ka 30 mm kahur, mis peaks olema valmis kasutuseks 2018. aastal, mida nimelt testitakse just Poolas. Titan-versioonile on aga kinnitatud süsteem, mis peaks suutma kasutada ka GPS-i keskkonnas, kus GPS-side on nurjatud (Anti-Access Aerial Denial situation).
Stryker-tüüpi lahingumasinaid ehitab General Dynamics Land Systems, tuginedes Kanada LAV III ja Šveitsi Piranha III 8×8 kogemustele. Tegemist on kaheksarattaliste masinatega, millest on olemas väga erinevaid variante. Kaaluvad nad kuni 19 tonni, on 6,95 m pikad, 2,72 m laiad ja 2,64 m kõrged, mahutavad kaheliikmelist meeskonda ja üheksat relvastatud "reisijat".
Stryker kannab ametlikult kahe samanimelise sõduri nime, kes hukkusid vastavalt Teises maailmasõjas ja Vietnami sõjas (kuigi sugulus neil vist puudus). Uue sõjamasina arendustöö kuulutati välja 1999. aastal ja on käinud paralleelselt selle kasutamisega alates 2002. aastast ka tegelikes lahingsituatsioonides. Kanada lahingumasinad LAV III (Light Armoured Vehicle III) on olnud kasutusel 1999. aastast, Piranha III Šveitsis 1994. aastast. Ka neid on valmistanud General Dynamics.
Strykereid on erinevaid versioone, nagu jalaväe transpordimasin M1126, luuremasin M1127, mobiilne kahurisüsteem M1128, mortiirikandja M1129, juhtimismasin M1130, tuletoetusmasin M1131, insenerüksuse masin M1132, meditsiinilise evakuatsiooni masin M1133, tankitõrjerakettide masin M1134, tuuma-, bio- ja keemiarelvade luuremasin M1135, jne. Kasutavad Strykereid praegu küll vaid USA armee ja Peruu armee.
Kanada, Iisrael ja Leedu on seni masinaid testinud, aga hankest loobunud. Kanada töötab välja juba oma masinat LAV VI aastaks 2019, Iisrael eelistab oma toodetud lahingumasinaid Namer, Leedu aga ootab veel 30 mm kahuri testimise tulemusi. Tšiili, Colombia ja Iraak on väljendanud huvi Strykerite ostmiseks. Maksab üks masin 4,9 miljonit dollarit, pluss lisatava tehnoloogia hind.
