Poola õhuruumi seiresüsteem on Eestile tõhusaks eeskujuks

 (9)

Eesti ja Poola õhuseirajad süvendavad NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemi tegevuse raames ka kahepoolselt kasulikku koostööd.

Avaldati ajakirjas Sõdur 1/2015

Poola vabariik on tänapäeval üks olulisemaid poliitilisi ja sõjalisi tegureid Läänemere piirkonnas. Eesti ja Poola õhuväe lähedane koostöö ulatub tagasi eelmise sajandi kahekümnendatesse aastatesse. Pärast Euroopa kommunistlike režiimide kokkukukkumist on koostöö kahe õhuväe vahel taastekkinud. Eriliselt tihedad sidemed on aga arenenud viimase kümne aasta jooksul. Nüüd on neid sidemeid aidanud edendada mõlema riigi kuulumine Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni.

Selle arengu olulised märgid on Poola õhuväe ülema kindral Lech Majewski visiit Eestisse 2011. aasta kevadel ning Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni vastuvisiit 2013. aasta sügisel. Olulised sündmused on Poola õhuväe nüüd juba traditsiooniliseks kujunenud osalus Eesti iga-aastaselt õppuselt Kevadtorm.1 Nimetamata ei saa jätta ka hiljuti sõlmitud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ja Poola õhuväe akadeemia koostöölepingut, mis edendab mõlema riigi õhuväeohvitseride väljaõppe koostööd.

NATO mõistab kõikide liikmesriikide õhuruume NATO ühise õhuruumina, mida ühiselt valvatakse ning vajadusel ka ühiselt kaitstakse. Selle ühise õhuruumi kaitseks on loodud NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteem NATINAMDS.2 Selle kaitsesüsteemi oluline osa on ühtne seirevõrgustik, millesse panustab Eesti poolt Eesti õhuväe õhuseiredivisjon ning Poola poolt Poola õhuväe 3. raadiotehniline brigaad. Kuna nende kahe üksuse ülesanded on sarnased, siis on ka iseenesestmõistetav nende koostöö.

Esimese olulise sammu võtsid ette Poola radarispetsialistid, tehes õppereisi Eestisse, tutvumaks meie radarpostide varustuse ja tööga. Eelmise aasta oktoobris tegid meie õhuseiredivisjoni insenertehnilise grupi võitlejad vastuvisiidi. Tolle visiidi kava olid Poola õhuväelased meisterlikult kokku pannud. Külastati kolme radarposti Kagu-Poolas ning lisaks veel Krakówis paiknevat õhuoperatsioonide juhtimiskeskust.

Poola õhuväe silmad

Kõik kolm radarposti on relvastatud eri tüüpi radaritega. Radaritüüpide paljususe põhjus pole sugugi Poola õhuväe soov võimalikult palju erinevaid radareid kasutada. Pigem on asi selles, et poolakad on oma suurt radariparki täiendanud pika aja jooksul ja nõnda on siin esindatud erinevad ajastud. Lisaks sellele on eri radariüksustel ka erinevad ülesanded, sestap kasutataksegi erinevaid radari tüüpe.

Esimeses külastuskohas tutvusime Poola enda toodetud radariga NUR-12M. Poola riigil on teaduslikku võimekust ning tööstuslikku võimsust ise toota mitut liiki radareid.3 Radareid on toodetud juba pikemat aega. Radar NUR-12M on täielikult NATO standarditele vastav 3D kaugmaaradar. Ta on võimeline avastama lendavaid objekte kuni 470 km kauguselt ja 30 km kõrguselt. Sarnaselt meie Kellavere postil töötava Lockheed Martini radariga TPS-77 on ta mõeldud eelkõige tornis töötamiseks, aga nagu meiegi radarit, nii saab tedagi vajadusel transportida.

Teine külastatud radarpost oli varustatud mitut eri tüüpi Poolas toodetud mobiilse radariga. Siin oli olemas vanema põlve kahemõõtmeline (2D) kuni 160 km tegevusraadiusega keskmaaradar NUR-31. Kuna ta ise kõrgusi ei mõõda, siis kuulub tema juurde täiendusena ka 1992. aastal relvastusesse võetud kõrgusemõõtja NUR-41. Kõige huvitavam sealsel postil oli Poola väga moodne 3D keskmaaradar NUR-15M.4 Veokitele monteeritud radari saab transpordiasendist tööasendisse seada 20 minutiga. Mobiilsuse tõttu peetakse teda sobivaks põhiradarite vaheliste tühikute täitjaks.5

Kolmandal radarpostil tutvustasid Poola õhuväelased Itaalia firma Selex ES moodsat 3D kaugmaaradarit RAT31DL, mille maksimaalne tegevuskaugus on 470 km ja mis on oma võimekuselt võrreldav Eestis kasutatavate radaritega GM 403. Tõsi, itaallaste toodetud radaril pole meie radari mobiilsust.

Moodsad radarid NUR-12M ja RAT31DL moodustavad Poola õhuseire võrgustiku n-ö selgroo või põhistruktuuri. Täites põhiradarite vahelisi tühikuid suudavad mobiilsed keskmaaradarid avastada aga neis tühikutes väga madalalt lendavaid õhukeid.

Poola õhuväe aju

Sensorite kõrval on tänapäevase õhuseiresüsteemi olulised osad ka juhtimiskeskused, kuhu kogutakse kokku sensoritest pärit info, kus selle põhjal luuakse tervikpilt olukorrast õhuruumis ning kust sellele pildile toetudes juhitakse õhuoperatsioone. Tervet meie piirkonda – Eestit, Lätit, Leedut – hõlmav regionaalne juhtimis- ja teatamiskeskus (control and reporting centre, CRC) asub Leedus Kaunase lähedal Karmėlavas. Eestil on oma rahvuslik õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris, mis vajadusel asendab Karmėlava keskust.

Poolas on koguni kaks regionaalset juhtimiskeskust. Eesti delegatsioonil oli võimalus külastada Krakówi eeslinnas asuvat keskust. Tõsi, selle keskuse elutee hakkab lõpule jõudma. Tervet NATO Euroopa õhuruumi hõlmav õhuseiresüsteem on kokku traageldatud ajaloo käigus tekkinud erinevatest rahvuslikest õhuseiresüsteemidest, mis ei haaku alati sugugi sujuvalt.

Nüüd aga liigub NATO jõudsalt selles suunas, et terves alliansi Euroopa osas rajada üks ühtne õhuväe juhtimissüsteem nimega ACCS (Air Command and Control System), mis on oluline nii õhu- kui ka raketitõrjeks. ACCS-i kasutuselevõtt toimub järk-järgult. Neljas riigis – Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal ja Belgias – süsteem juba töötab. Aastal 2015 peaks uus süsteem käivituma n-ö teise laine riikides, mille hulka kuulub ka Poola. Eestisse peaks ACCS jõudma mõne aasta pärast.

ACCS-i raames hakkab Poolas peagi tööle juba valminud keskus Krakówis (ARS6 Kraków). Toda tuliuut keskust õnnestus õhuseiredivisjoni delegatsioonil ka väisata. Tulevikus hakkab meilgi selline juhtimiskeskus tööle, muidugi meile kohastes mastaapides.

Poola kogemused

Eesti õhuväe radarispetsialistide Poola-visiit oli järjekordne samm kahe maa õhuvägede sidemete arendamisel. Lisaks andis see meie inseneridele võimaluse tutvuda süvitsi Poola õhuväe radartehnikaga. Eesti õhuväelased said veenduda, et kuigi meie ja poolakate seadmed võivad nii mõneski asjas erineda, siis ometi on meie radarseadmed ning seirevõrgustikud laias laastus samal tasemel. Nii nagu eelneval Eesti-külaskäigul olid Poola kolleegid saanud meilt mitu uut ideed, nii said ka Eesti radarispetsialistid külaskäigust tublisti targemaks.

Eesti delegatsioonil oli Poola külaskäigu ajal võimalik näha ka
omaenda tulevikku, eriti seda, mis puudutab uut ACCS-i juhtimiskeskust.
Lähitulevikus oleks meil siin õppida uue keskuse funktsioneerimisest.

Lõpuks tuleb kindlasti mainida veel selle kogemist, et NATO liikmetena oleme Poolaga väga lähedased liitlased.

Märkused:

  • 1 2014. aasta Kevadtormil harjutas Ämari lennubaasi kaitsmist ka Poola õhutõrjerakettide üksus.
  • 2 NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteem NATINAMDS (NATO Integrated Air and Missile Defence System) koosneb sensoritest, juhtimisüksustest ning relvasüsteemidest nagu maapinnal paiknevad õhutõrjevahendid ning hävituslennukid. NATINAMDS on NATO õhu- ja raketitõrje poliitika nurgakivi ning ühtsuse, ühise vastutuse ning solidaarsuse nähtav tunnusmärk.
  • 3 Poola ka ekspordib enda toodetud radareid.
  • 4 Radar on tuntud ka nime all TRS-15.
  • 5 Kuna maakera on kumer ja radari kiir levib sirgjooneliselt nagu valguskiirgi, siis radarist eemaldudes jääb maapinna ja radari kiire kõige madalama asendi vahele radarile nähtamatu tühimik. Mida kaugemal radarist, seda kõrgem see tühimik on. Efektiivse õhuseire saavutamiseks tuleks neisse tühimikesse asetada mobiilseid keskmaaradareid.
  • 6 ARS on kaitsevägedes armastatud akronüümide musternäide – Air Control Centre, RAP (Recognised Air Picture) Production Centre, Sensor Fusion Post.