Põhja-Ameerika esimesed kolonistid olid sunnitud inimliha sööma

 (48)
Põhja-Ameerika esimesed kolonistid olid sunnitud inimliha sööma
Foto: Carolyn Kaster, AP

Värskelt avastatud inimluud tõestavad, et esimesed Inglismaalt pärit püsivad uusasunikud Põhja-Ameerikas olid sunnitud 1609.-1610. aasta karmil talvel kannibalismiga tegelema.

Teadlased leidsid muude jäätmete hulgas olnud inimluudelt ebatavalisi lõikejälgi, mis viitavad nendelt liha eemaldamisele. Virginia osariigist James Fortist leitud teismelise tüdruku kolp ja sääreluu kaevati välja eelmisel aastal. 1607. aastal asutatud James Fort oli Jamestowni koloonia vanim osa, vahendab BBC News.

„Tõendid langevad absoluutselt kokku selle keha tükeldamise ja liha eemaldamisega,“ ütles Washingtonis asuva Smithsoniani loodusajaloo rahvusliku muuseumi antropoloog Doug Owsley.

Kirjalikest dokumentidest on ka varem leitud viiteid sellele, et meeleheitel kolonistid olid sunnitud kannibalismiga tegelema, kuid 14-aastase tüdruku luude leidmine annab sellele esimese teadusliku kinnituse.

Smithsoniani uurijad usuvad, et surnud lapsest sai toiduallikas kogukonnale, mis püüdis üle elada 1609.-1610. aasta karmi talve, mida ajaloolased nimetavad näljaajaks.

„Seal oli arvukalt raiumis- ja lõikejälgi – raiumisjäljed laubal, raiumisjäljed kolba tagaosal ja auk pea vasakul küljel, mida kasutati selle külje lahti kangutamiseks,“ ütles Owsley. „Eesmärk oli eemaldada aju.“

Seotud lood:

Jäljed näitavad ka, et eemaldati keel ja näokude.

„Eesmärk oli selgelt näokoe ja aju eemaldamine tarvitamiseks,“ ütles Owsley. „Need inimesed olid kohutavas olukorras. Nii et igasugune liha kasutati ära.“

Foto: Carolyn Kaster, AP

Loomadelt samast kehapiirkonnast pärit liha peeti 17. sajandil delikatessiks. Seapea on selle ajastu retseptides levinud roog.

Lõikejäljed tüdruku luudel näitavad ka, et töö oli kõhklev. Kes iganes keha tükeldas, ei olnud vilunud lihunik. On võimalik, et tegemist oli naisega, sest nemad moodustasid fordi elanikest enamuse.

Kuidas tüdruk suri, pole teada, kuid tema keha tükeldati kohe pärast surma.

„Aju eemaldamine tuleb läbi viia väga kiiresti, sest aju ei säili hästi,“ ütles Owsley.

Tüdruku kohta pole palju teada peale tema vanuse ja selle, et ta oli inglane. Tema päritolu on kinnitatud luude võrdleva uurimisega Cambridge'is.

Edasine analüüs näitas, et kunagi oli ta hästi toidetud ja sõi palju liha, mis viitab rikkamale elujärjele.

Uurijad on rekonstrueerinud ka tüdruku näo.

Näljaaeg oli üks kohutavamaid perioode Põhja-Ameerika varase koloniseerimise ajaloos. James Forti asunikud olid ümber piiratud indiaanlaste poolt ning neil ei olnud talveks piisavalt toitu.

Kõigepealt söödi ära hobused, siis koerad, kassid, rotid, hiired ja maod. Mõned kustutasid hirmsat nälga nahast kingade söömisega.

Kui nädalatest said kuud, ei säästetud midagi, et ellu jääda. Kui paljud surnud inimestest ära söödi, pole teada. On aga peaaegu kindel, et tüdruk polnud ainus ohver.

Päästjaks sai lord De La Warr, kes purjetas toidulasti ja uute kolonistidega üle ookeani. Pärast kuuekuulist piiramist ja nälgimist oli algsest 300 asunikust ellu jäänud vaid 60.