Piranha V soomustransportöörid tulid koos taanlastega

 (10)
Piranha V soomustransportöörid tulid koos taanlastega
Piranha V Eestis (Foto: Roland-Markus Kalviste, ajakiri Sõdur)

Taanlased on tagasi. Vidar-kompanii, kes siin ka kaks aastat tagasi oli, on jälle kohal. Seekord võtsid nad kaasa uhiuued Piranha V soomustransportöörid.

Vidar-kompanii peamine tulejõud on 14 jalaväelahingumasinat CV9035DK. Kompaniis on ka neli Piranha V soomukit: juhtimis-, meditsiini-, õhutulejuhtide ja kaudtule vaatlusmeeskonna soomuk, kirjutab nooremleitnant Raiko Jäärats ajakirjas Sõdur 4/2020.

NATO liitlasena on Taani pühendunud kollektiivse julgeoleku tagamisele ja ülesannete täitmiseks kasutatakse kõige uuemat tehnikat.

„Piranha V on küllaltki suur soomuk,“ ütleb Tapal teeniv soomukiülem nooremseersant Thomas. „Pikkus on kaheksa meetrit ning laius kolm meetrit. Juhtimissoomukil on elektrooniline torn 12,7 mm kuulipildujaga, mis teeb selle kogukõrguseks umbes 3,9 meetrit.“

Taani hangib kokku 309 uut Piranha V soomukit. Esimesed jõudsid kohale 2019. aastal. Soomukitest tellitakse eri versioone. Suurem osa uutest masinatest vahetavad välja vanemad Piranha III soomustransportöörid.

Viienda põlvkonna Piranha

Piranha kolmanda põlvkonna soomukitest on Taanil kasutuses kaks versiooni, IIIH ja IIIC, neist viimane on moderniseeritud. Vidar-kompanii ülemal major Madsil on kogemusi nii uue kui ka vana masinaga. Ta on olnud kaitseväes kokku 14 aastat ja enne ohvitserikursuse läbimist teenis jaoülemana. Näiteks Afganistanis oli tema meeskonnal just Piranha IIIC.

Seotud lood:

„Piranha IIIC ja V on päris sarnased,“ ütleb Mads. „Uus on tunduvalt suurem ja kõvasti võimsam. Sellel on kõrgem kliirens ja suuremad rattad, mistõttu saab ületada suuremaid takistusi.

Vanal oli piiratud manööverdamisvõime – see sobis hästi Afganistani missiooniks, aga mitte nii väga Taani maastiku jaoks. Päris kindlasti poleks see kuigi hästi sobinud ka Eestisse. Madal kliirens oleks siin kindlasti probleemiks kujunenud.“

Piranha V-l saab rehvirõhku muuta ja vedrustust kontrollida. Vajadust mööda saab soomukit kas tõsta või madalamaks teha. Kui rehv puruneb, on sellega ikka võimalik edasi sõita. Hea manööverdamisvõime annavad kolm pööratavat silda: kaks esimest ja tagumine.

„Eesti maastikule sobib see manööverdamiseks väga hästi,“ ütleb Thomas. „Samas on Eestis pinnas kohati päris niiske ja nii raske soomukiga on küllaltki lihtne kinni jääda.“

Enne oli Vidar kompanii juhtimissoomukiks roomikutel soomustransportöör M113. See oli palju väiksem ja samuti üpris hea manööverdamisvõimega, aga Piranha V-s on tunduvalt rohkem ruumi ja see on oluliselt mugavam. Pealegi on sellel parem soomuskaitse, eriti põhja all.

„Peale hea kaitse on see ka sõdurite jaoks ülimugav,“ ütleb kompaniiülem Mads. „Eriti kui silmas pidada selle mahutavust – sellega on võimalik palju varustust kaasa võtta. Näiteks CV90 puhul oli meil algul keeruline varustust ära mahutada, nüüd oleme küll selle lahendanud, aga Piranha V-ga selliseid probleeme pole kunagi olnud.“

Jalaväe Piranha V

Piranha V-st on Taanil olemas ka jalaväeversioonid. Neil on torni asemel ees paremal pool katusel distantsjuhitav relvasüsteem. Vidar kompanii pataljonis on teine kompanii juba need kasutusele võtnud.

„Sarnased distantsjuhitavad relvad olid ka juba Piranha IIIC soomukitel,“ ütleb Mads. „Mul on sellega palju kogemusi Afganistanist. Selle relvasüsteemiga saab väga kaugele täpselt tuld anda.“

Piranha V soomukitele on võimalik peale panna nii 25 mm ja 30 mm kiirlaskekahurid kui ka 105 mm väikese tagasilöögiga kahurid. Hiljuti otsustas Piranha V kasuks ka Rumeenia, kes tellib osadele soomukitele UT-30 Mk2 tornid 30 mm kiirlaskekahuriga. Üle 20 mm kaliibriga Piranha V-t võib nimetada juba jalaväelahingumasinaks.

Piranha V soomuki kasuks otsustas ka Hispaania, kus see sai nimeks Dragón. Kokku kavatsetakse seda tellida eri versioonides 1200 ühikut, millest esimesed 348 saadakse kätte juba selle aasta jooksul.

Piranha V miinipilduja-versioon

„Taanil on olemas ka miinipilduja versioon Piranha V soomukist,“ räägib Mads. „Praegu toimub nende katsetamine Taanis, mis oli enne koroonaviiruse pandeemiat lõppfaasis. Lähiajal hakatakse neid kasutama.“

Need on varustatud Cardom 10 poolautomaatse 120 mm eestlaetava miinipildujaga. Avaneva katusega soomukitega on võimalik väga kiirelt täpset kaudtuld anda.

Soomukile paigaldatuna saab miinipilduja ruttu positsiooni sisse võtta ja seda vahetada. Erinevalt soomustamata miinipilduja meeskonnast saab Piranha V Cardom 10 paikneda rindejoonele tunduvalt lähemal.

Süsteemiga integreeritakse ka Weibel Scientificu MVR-700 miini suudmest väljumise algkiiruse mõõtmise Doppleri radarid.

'Miini väljumise algkiirus oleneb mitmest faktorist: relva üldisest seisukorrast, toru kulumisest, laskemoona partiist, meeskonna väljaõppest, tagasilöögi kompenseerimise tingimustest ja soomuki asukohast. Täpse algkiiruse mõõtmisel on võimalik järgmise miini laskmiseks automaatselt parandused sisse viia, mis suurendab veelgi relvasüsteemi täpsust.

32 Mörser 16-poolautomaatse eestlaetava miinipildujasüsteemiga Piranha V tellis endale ka Šveits. Mörser 16 kasutab 120 mm RUAG COBRA miinipildujaid. Lisaks tellis Šveits 12 eriotstarbelist Piranha V.

Loe täisteksti ajakirjas Sõdur 4/2020.