Pilk varjatud maailma: öise lahinguvõime seadmed
Erinevaid öövaatlusseadmeid nende öise nägemise võimekuse poolest klassifitseerida on väga raske. Mõned aastad tagasi loobus Ameerika Ühendriikide kaitseministeerium ametlikult pikalt kasutatud „põlvkonna“ (generation) põhisest liigitamisest. Peamiselt seetõttu, et varem tuntud teise põlvkonna (gen 2) valgusvõimendi (IIT - image intensifier tube) tehnoloogia täiustamine jõudis punkti, kus see on võimeline konkureerima teistsugusel, seni paremaks peetud, kolmanda põlvkonna (gen 3) tehnoloogial põhinevate seadmetega. Lisaks on viimasel ajal militaarkasutusse jõudnud täiesti teistsugust valgussagedust registreerivad öövaatlusseadmed, mis liigitamist veelgi keerustab.
Teine võimalus öövaatlusseadmeid klassifitseerida on tehes seda nende FOM (figure of merit – hüvetegur) parameetri järgi, kuid ka see on problemaatiline. FOM on suhtarv, mis on resolutsiooni korrutis signaali ja müra suhtega (lp/mm x SNR). Mida kõrgem on FOM, seda paremini sellega öösel näeb. Kuid ka see ei ole absoluutne parameeter, mis öövaatlusseadme kvaliteeti määrab. Siiski on enamus riike just FOM parameetri järgi määranud ära seadmete eksportimise piirangud. Ameerika Ühendriikidel on näiteks eksportimise piirangud alates 1400 FOM seadmetele ja oma NATO liitlastele müüakse seadmeid kuni 1800 FOM, liitlaste eriüksustele kuni 2200 FOM parameetriga.
Valgusvõimendid
Valgusvõimendite töömehhanism on viimased kolmkümmend aastat enamasti muutumatuna püsinud. Valgusfootonid suunatakse pärast läätse läbimist fotokatoodi, kus need teisendatakse elektronideks, mida kordistatakse mikrokanaliplaadi (MCP – micro-channel plate) läbimisel, misjärel jõuab fosforekraani kaudu tagumisse läätse algsest tunduvalt intentsiivsem pilt.
Sellisel kujul valgusvõimendite valmistamine on väga keeruline protsess, kus arengud on toimunud detailides. Vaakumkeskkonnas fotokatoodi „küpsetamisel“ on tulemuseks alati erineva FOM parameetriga valgusvõimendi. Vastavalt sellele näitajale jagatakse tooted erinevasse hinnaklassi või kasutatakse neid erinevates seadmetes. Kõige kõrgemad standardid kehtivad näiteks pilootide binoklitele, kuhu proovitakse saada võimalikult sarnaste parameetritega võimendid. Kvaliteetse toote tunnuseks on sellega kaasas käiv teabeleht, kus on ära toodud vastava seade täpsed parameetrid või nende vahemikud. Teabelehe puudumisel kipuvad vastavad tootjad reklaamima oma tooteid pigem võimalike maksimum FOM parameetritega.
Pikka aega iseloomustas öövaatlusseadmete pilti roheline värv, mille andis fosforekraanis kasutatav fosfor. Tänapäeval kasutatakse seadmetes erinevaid fosforiühendeid, mille tulemusel on võimalik kuvada tagumisse läätse roheline, rohekas-kollane või valge pilt. Igal värvitoonil on oma plussid ja miinused. Must-valgel pildil on palju eeliseid must-rohelise pildi ees ja vastavad lõppseadmed on võitmas järjest suuremat turuosa. Näiteks tundub must-valge pilt loomulikum madala valgusega keskkonnas ja väidetavalt on sellega paremini näha verd. Siiski on see pilt vanemate inimeste silmale väsitavam ja must-roheline tagab veidi parema pildi erinevamates tingimustes, mistõttu on militaarvaldkonnas seni veel eelistatud roheline pilt, aga see ei pruugi nii jääda.
