Oli 23. august 1990 Tartus. Taastatud Kaitseliidu Tamme malevkonna liikmed otsustasid, et tollase Eesti Põllumajanduse Akadeemia hoone (õigusjärgse Kaitseliidu hoone) ees seisev Lenin peab oma kohalt lahkuma. Nii sõidutasid nad autokraana kohale, panid trossi ümber punaiidoli ja läinud ta oligi. Kraanajuhti mängis aktiivne kaitseliitlane nimega Harri Henn. Tegemist oli väiksemat sorti poliitilise kriisiga 1990. aasta Eestis. Kaitseliidu kroonikat 1990. aastate alguses loe Juhan Alguse kogutuna siit, rubriigis Ajalugu

Tallinnas, tänase välisministeeriumi hoone eest julgeti Lenini kuju teisaldama hakata alles 1991. aasta augustis.

Mõrvar või iidol, ikka mõlemat

Lenin juhtis üht parteid, mis 1917. aasta lõpus oli Venemaal sõjaliselt võimu enda kätte haaranud, saatis laiali demokraatlikult valitud Asutava Kogu, ja vastutas rahvakomissaride nõukogu esimehena otseselt ka punase terrori eest, mille käigus hakati tema käsul pooma "kulakuid" ja tapeti ka enam kui miljon aktiivset õigeusu tegelast. Samas oli tema kogutud teoste lugemine üks ideoloogilisi aluseid Nõukogude Liidu püsimisele 1991. aasta augustini. Suri ta 1924. aasta jaanuaris, aga tema surnukeha püsib siiani Moskva mausoleumis. Ja ka praegusel võimul pole olnud julgust teda sealt välja tuua.

Aga niipea, kui tema ehitatud riik 1991. aastal suure pauguga kokku kukkus, võeti uute revolutsioonituulte innustatuna Lenini kujud maha lisaks Eestile, Lätile ja Leedule maha ka näiteks Aserbaidžaanis, Armeenias ja Gruusias. 1992. aastal võeti Lenini kuju maha ka senises Ida-Berliinis.

1991. aastal võeti Lenini kuju maha ka Etioopias, Addis Abebas, kui sealne Moskva-meelne valitsus võimult kukkus.

Poolas, Rumeenias ja mujalgi olid Lenini kujud langenud juba 1990. aastal, Ungaris leidsid nad uue koha juba kolm aastat hiljem avatud langenud monumentide mälestuspargis, mida on hiljem jäljendatud näiteks ka Leedus ja kavandatud ka Tallinnas Maarjamäele. Leninit peeti totalitaarse riigi kurjuse kehastajaks ja tema kujude mahavõtmine oli seega ka osa vabanemisprotsessist.

Langemine jätkub

Kõrgõzstanis võeti see Lenin maha 2003. aastal:
Tadžikistanis võeti see Lenin maha ööpimeduses 2011. aastal, kuid vaid selleks, et teda mujal püsti panna:
Mongoolias võeti Lenini kuju Ulaanbaataris asuva hotelli eest maha alles 2012. aasta sügisel, kui uus linnapea Erdeniin Bat-Üül ühe esimese sammuna läks esimõrvari monumenti maha võtma.

Moskvas "rüvetati" Lenini monumenti värviga juba 1990. aasta lõpus, kuid ka 1991. aasta sügisel polnud kellelgi jõudu hakata Venemaad Lenini monumentidest puhastama. Osa ühiskonnast jumaldab teda endiselt, samas kui repressioonid üle elanud teine osa peab teda kurjuse kehastuseks.

2009. aastal tekitas rünnak augu Peterburis Soome-nimelise raudteejaama esisel asuva Lenini jalgevahesse, aasta hiljem üritati teist Leninit linnas õhku lasta. Linn aga asus suure õhinaga rünnatud Lenini kujusid ennistama. Smolnõi ees seisab Lenin kindlalt paigas.

Kaliningradis võeti küll Lenini kuju juba 2005. aastal ümberehituste ajaks maha, ja pole seni tagasi pandud.

Ja nüüd siis langes Lenin lõpuks revolutsioonilises Kiievis: