Piisoninahale kantud kalendrid katavad indiaanlaste ajalugu 18. sajandist peale


Lakotad on indiaanirahvas, osa siuude konföderatsioonist, ligi 6000 inimest Põhja- ja Lõuna-Dakota osariikides USA-s. Kirjakeele said nad kohalike misjonäride abil juba millalgi 1840. aastal. Kiowad on teine rahvas Oklahomas, täna 12 000 inimest, kellel lakotadega otsene seos puudub. Ometi pidasid mõlemad rahvad samas stiilis kalendreid, kus talletati suurimad sündmused mitmesaja aasta jooksul.

Navarre Scott Momaday (s 1934) on kiowadest pärinev publitsist, Pulitzeri preemia laureaat 1969. aastast. Ta kinnitab Smithsonian Magazine'i veergudel, et kui ta sündis, andis hõimu teadjamees Poolaw talle nime, Tsoai-talee (Kaljupuu Poiss), kuigi Poolaw suri peagi ja poiss teda isiklikult ei mäletagi.

Poolaw oli samuti kiowa, tuntud kui nooltemeister ja kalendripidaja. Tsoai, nn Kaljupuu tähistab tegelikult Kuraditorni, maastikust eenduvat monoliiti Wyomingus, mis tõesti meenutab veidi hiiglaslikku puutüügast. Tegemist oli kaljuga, mis jäi ette, kui kiowad rändasid (vist mitte omal tahtel) Yellowstone'i jõe äärest lõunapoolsetele tasandikele. Ja kaljul on ka oma tähendus kiowade rahvatraditsioonis. 

Kiowade kalender.https://www.texasbeyondhistory.net
Seotud lood:

Mõni aeg hiljem käis Tsoai-talee koos isaga tutvumas esemetega, mis olid Poolaw'st järele jäänud. Tema kodus, ühes sahtlis hakkas silma kaks ebatavalist eset. Üks neist oli inimese käeluu, teine aga nahkköites raamatuke. Isa teadis vaid seda, et luu oli kellegi mehe, nimega Kaks Vilet (Two Whistles) käeluu, aga mingit muud teadmist mehe kohta enam ei olnud.

Raamatuks oli aga piktograafiline kalender, mida keegi tundmatu oli alustanud juba 1830. aastal ja mida siis sada aastat hiljemgi oli veel pidanud Poolaw. Ligemale 120 aastat talletatud ajalugu, igast aastast kaks pildikest, üks suvest ja teine talvest.

Ja ilmnes, et samasuguseid pildiraamatu vormis ajalookroonikaid pidasid lisaks kiowadele ka lakotad. Kokku on leitud ligi 170 sellist nahale või kangale kantud ajalooallikat, sh ligi 70 lakotadelt. Tegemist oli nn Talvearvestustega (Winter Count), kuna põlisrahvaste arvates algas aasta esimese lumetulekuga.

Vaata erinevaid lakotade Talvearvestusi pildis (kliki siia)

Smithsoniani muuseumis kuulsamaid on 1998. aastal Ontarios, Californias leitud Rosebud Winter Count, pildikalender, kus 136 sissekannet, ja kus mõni pilt võimaldab ka täpsemalt sündmusi dateerida. Iga talv omas nähtavasti oma nime (ja pilti). Näiteks "aasta, mil tähed langesid" viitab leoniidide meteoorisajule 1833. aastal. Ja "neli crow'st hobusevarast tapeti" viitab ilmekale sündmusele 1865/1866. See kalender ulatub lausa 1752. aastast 1887. aastani.