Maapinnajoonte loojateks on umbes aastal 800 e.m.a. praeguse Peruu territooriumil kanda kinnitanud nn Paracase tsivilisatsioon. Paracase kultuur on umbes aastal 100 e.m.a. esile kerkinud Nazca kultuurist vanem.

Nazca rahvakild on kogunud kuulsust fantastiliste nn geoglüüfide ehk kividest moodustatud joonistustega, mis kujutavad pärdikuid, linde ja muid elukaid.

Äsja leitud jooned pärinevad umbes aastast 300 e.m.a., mis tähendab, et need on vähemalt 300 aastat iidsemad kõige vanematest Nazca joontest, märkis Los Angeleses tegutseva California ülikooli Lloyd E. Cotseni nimelise arheoloogiainstituudi juhataja Charles Stanish, kes andis avastusest teada ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences 5. mail ilmunud numbris.

„Paracase inimesed kasutasid jooni teistmoodi kui Nazca indiaanlased,“ selgitas Stanish. „Põhimõtteliselt rajasid nad nood piirkonnad rituaalsete protsessioonide ja püsiasustuseta paikades toimuvate sündmuste läbiviimiseks.“

Stanishi töörühm avastas jooned Chinca orust, mis asub u 200 km Peruu pealinnast Limast lõuna pool. Orust on leitud mitu Euroopa-kontakti eelset asulakohta, mille vanus ulatub aastast 800 e.m.a. aastani 1500 m.a.j.

Orus läbi viidud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus tuli lagedale mitu iidset küngast. Kolme välitööde tsükli jooksul kaardistasid Stanish ja kolleegid nii künkad kui ka nendega seotud kivijooned. Kokku leiti 71 geoglüüfijoont või joonesegmenti, 353 kivikuhilat, kividest moodustatud ringe ja kolmnurki ning paik, kus mitu joont ühes punktis ristudes moodustasid kiirtepärja. Lisaks kaevati välja hulk kobaras koos asuvaid tehislikke künkaid.

Väljakaevamiste ja kaardistamise käigus paljastus kaunilt konstrueeritud keskkond. Mõned pikad jooned märkisid punkti, kuhu Päike loojus juunikuisel pööripäeval (mis lõunapoolkeral on talvine pööripäev). Kaks U-kujulist küngast osutasid samuti juunikuisele pööripäeva-loojangule ning piirkonna suurim platvormküngaski oli joondatud pöörihetke järgi.

Jooni ja künkaid kasutati Stanishi arvates tõenäoliselt aja märkimiseks rahvapidustuste ajal.